Kontorite kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmisest
Viimasel ajal räägivad nii suured kui ka väikesed ettevõtted ja asutused üha enam süsiniku ehk kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje mõõtmisest. Kliimamõju vähendamise eesmärk on saamas osaks iga vastutustundliku ja keskkonnariske teadvustava organisatsiooni strateegiast.
Inimtegevuse kliimamõju on võimalik hinnata kasvuhoonegaaside hulga alusel, mida inimene või organisatsioon tekitab kas otseselt või kaudselt oma tegevuse käigus. KHG jalajälge saab mõõta ka toodete ja teenuste puhul.
Et KHG jalajälje hindamine tugineks ühtsetele alustele ja tulemused oleksid usaldusväärsed, on rahvusvaheliselt koostatud kasvuhoonegaaside arvestuse ja aruandluse standardid ja meetodid. Lisaks on mitmed riigid välja töötanud asukohakesksed eriheitetegurid, mis tuginevad KHG heite seirele ning annavad KHG jalajälje mõõtmisel kõige täpsema tulemuse.
Eelmisel aastal koostas SEI Tallinn Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja teisi KHG jalajälje hindamise eksperte kaasates KHG jalajälje hindamise juhendi, arvutusmudeli ja eriheitetegurite andmebaasi Eesti organisatsioonidele.
Exceli-põhist arvutusmudelit saavad organisatsioonid kasutada oma KHG heite arvutamiseks kas olemasoleval kujul või vastavalt vajadusele kohandades. Samuti võiksid juhendit ja eriti sellele lisatud eriheitetegureid kasutada KHG jalajälje hindamise eksperdid ja nõustajad tagamaks, et Eesti ettevõtete KHG jalajäljed oleksid arvutatud ühtsete põhimõtete järgi. Edaspidi on kavas nii juhendit kui ka eriheitetegurite andmebaasi perioodiliselt uuendada.
Kui organisatsioon tahab oma KHG jalajälge hinnata, peaks ta esimese asjana enda jaoks selgelt määratlema, miks ta seda teha tahab ning kuidas ja mille jaoks ta plaanib saadud tulemusi kasutada. Nii KHG jalajälje hindamise vajadus kui ka tulemuste kasutusala määravad ära kogu edasise hindamise detailsuse ja ulatuse ehk mõjualade määratluse.
Iga organisatsioon tekitab KHG heiteid otseselt ja/või kaudselt. KHG jalajälje hindamine peaks arvesse võtma kõik kliimamõju seisukohast olulisemad tegevusvaldkonnad ja heiteallikad. Otsene heide tekib kohapealsetest heiteallikatest, mis kuuluvad organisatsioonile või mida organisatsioon kontrollib, näiteks oma sõidukite kütuse tarbimisest. Kaudsed heited tekivad, esiteks, sisseostetud elektrienergiast ja küttest ning teiseks, kõikidest ülejäänud organisatsiooni tegevusega seotud heiteallikatest, sealhulgas teenustest ja toodetest, näiteks transporditeenuse kasutamisest ja jäätmete käitlemisest. Seega sõltub ettevõtte või organisatsiooni tegevusalast, millises mõjualas ta kõige rohkem heiteid tekitab.
Organisatsioonid, kes soovivad oma kontoritegevusega seotud KHG jalajälge hinnata, saavad seda teha ka rohelise kontori keskkonnajuhtimissüsteemi rakendades. Rohelise kontori keskkonnajalajälje uuendatud andmetega arvutusmudel* (saavad kasutada juba RK tunnistuse saanud organisatsioonid) pakub raamistiku kontoritegevusega seotud kõige olulisemate keskkonnamõjude (energiakasutus, veetarbimine, paberikasutus, jäätmeteke) mõõtmiseks ja aastapõhiseks KHG jalajälje hindamiseks, keskkonnaeesmärkide püstitamiseks ja oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse järjepidevaks hindamiseks.
KHG jalajälje hindamisel võib abi saamiseks pöörduda Hea Tavaga liitunud konsultatsiooniettevõtete ja keskkonnakonsultantide poole, kelle nimekirja leiab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni kodulehelt.
*Energiatootjate andmed uuendatud 06.2023 seisuga.
