Keskkonnatasude seaduse muudatused
Peatselt, 1. juulil, jõustuvad keskkonnatasude muudatused, mille eesmärk on aidata kaasa taastuvenergiale ülemineku kiirendamisele. Muudatustega luuakse tuuleenergeetika kohaliku kasu instrument ehk tuuleelektrijaamade poolt tekitatava keskkonnahäiringu kompenseerimise süsteem. Süsteem ei ole küll arendaja tegevust soodustav, kuid siiski võiks aidata kaasa taastuvenergia edendamisele seeläbi, et vähendab kohaliku piirkonna vastuseisu tuuleelektrijaamade rajamisele.
Muudatustega tutvumisel tuleb tähele panna, et esialgselt tehti muudatused maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (596 SE), mis võeti vastu 19. juulil 2022. aastal. Siinkohal on oluline välja tuua, et keskkonnatasude seaduse muudatused võeti eelnõu juurde alles Riigikogus. Pärast maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmist muudeti seadust elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (696 SE), mis võeti vastu 15. veebruaril 2023. Kuna kavandatavad keskkonnatasude seaduse muudatused jõustuvad 1. juulil 2023, siis tähendab see seda, et elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti veel jõustumata seaduse versiooni. Sellised muudatused tehti seaduse eelnõu 696 SE seletuskirja kohaselt osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajaduse tõttu muuta esialgselt vastuvõetud eelnõu selgemaks eesmärgiga tagada muudatuste hilisem sujuvam rakendamine.
Täpsemalt jõustuvatest muudatustest rääkides tuleb esmalt välja tuua, et keskkonnatasude seadusesse lisatakse loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu kõrvale uus keskkonnatasu liik – keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Nimetatud tasu liiki seadus eraldi ei defineeri. Jõustuv seadus ütleb vaid, et keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse keskkonnahäiringu tekitamisel keskkonnatasu seaduses sätestatud juhul. Keskkonnahäiring on aga defineeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Selle seaduse kohaselt on keskkonnahäiring igasugune inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Tegemist on seega igasuguse inimtegevuse tulemusel keskkonnale avalduvate või selle kaudu levivate negatiivsete mõjutuste üldise koondmõistega. Sellest on võimalik järeldada, et ka keskkonnatasude seadusesse lisatav uus keskkonnatasu liik on oma olemuselt väga üldine. Võiks koguni väita, et see võimaldab põhimõtteliselt igasuguses skaalas negatiivsete keskkonnamõjude tekitamist keskkonnatasuga maksustada.
Jõustuvate muudatuste kohaselt loetakse keskkonnahäiringu hüvitamise tasuks esialgu siiski ainult tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab tuuleelektrijaama omanik või tuuleelektrijaama kasutama õigustatud isik (tuuleelektrijaama valdaja). Nimetatud tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Siiski kuni tuuleelektrijaamaga elektrienergia tootmise alustamise päevani tuleb tasuda nimetatud tasu vähendatud ulatuses. Eelnõu 596 SE seletuskirja kohaselt tuleb tuuleenergiast elektritootmise tasu maksta ka juhul, kui tuuleenergiast toodetud elektrienergiat salvestatakse kohapeal (näiteks elektrolüüseri abil vesiniku tootmine, akupankadesse salvestamine), antakse edasi otseliini või muul viisil muundatakse. Kuna tegemist on keskkonnatasuga, siis maksab tuuleelektrijaama valdaja seda riigile, sarnaselt teiste keskkonnatasudega.
Regulatsiooni osas eristab seadus maismaal paiknevaid ja meres paiknevaid tuuleelektrijaamu. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud kriteeriumitele selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega. Kui sellist määrust ei ole kehtestatud, siis tuleb tuuleelektrijaama valdajal tasuda keskkonnatasude seaduse alusel arvestatud madalaim võimalik tasumäär. Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb kahest osast: meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitisest. Esimene nimetatutest ehk meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr on sätestatud keskkonnatasude seaduses. Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast. Kui meretuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja ainult kalandusettevõtja hüvitise osa.
Tasu eraldatakse riigi poolt kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub. Meres paikneva tuuleelektrijaama puhul eraldatakse tasu meretuulepargi mõjualas asuvale kohaliku omavalitsuse üksusele ja tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel kalandusettevõtjale. Kui meretuulepargi mõjualas on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse tasu kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta arvutatud kauguspunktide osakaalule. Seejuures loetakse meretuulepargi mõjualaks Eesti Vabariigi piirkonda, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 20 kilomeetri kaugusele.
Maismaal paikneva tuulelektrijaama tasust laekunud summa peab kohalik omavalitsus eraldama osaliselt kohaliku piirkonna elanikele. Täpsemalt, kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti peab kohaliku omavalitsuse üksus eraldama maismaa tuulepargi mõjualas asuvate füüsilisest isikutest eluruumide omanikele (elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu). Maismaa tuulepargi mõjuala on piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist.
Tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel on kalandusettevõtjal, kelleks on kutselise kalapüügi loa omanik ja kutselise kalapüügi loale kantud kalur, tõendatud juhul õigus saada hüvitist riigile laekunud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvelt. Seejuures ei saa tuuleelektrijaamaga seotud mõjutuste kohta hüvitist taotleda samale kutselise kalapüügi loale kantud kalur ja kalapüügiloa omanik korraga. Sellisel juhul saab tasu taotleda vaid kalapüügiloa omanik. Kui kalandusettevõtjate taotluseid on kokku vähem kui seaduses sätestatud kalandusettevõtja hüvitise määr või kui taotluseid ei esitata, makstakse ülejäänud hüvitise summa tuulelektrijaama valdajale tagasi. Eelnõu 696 SE seletuskirja kohaselt motiveerib selline süsteem tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei ole seotud kalandusettevõtjad.
Seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav ministeerium tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu menetlemiseks ning sellega seotud maksuhalduri ülesannete täitmiseks sõlmida halduslepingu SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 596 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6346fd66-7b0f-4e7b-907b-f022ac155b88
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3
