Eesti ettevõtete edukad näited ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) poolt 23. novembril 2021 korraldatud järjekordsel veebiseminaril „Ringmajanduse parimad praktikad – väljakutsed ja võimalused“ jagati Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest. Oma kogemusi jagasid Comodule (2021. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli omaja), Artisana ehk Stella Soomlais stuudio (2021. aasta ringdisaini edendaja) ja Autolevi. Esinejad keskendusid eelkõige ringsete ärimudelite arendamise suurimate ettevõttesiseste ja -välise väljakutsete ja võimaluste väljatoomisele. Lisaks andis Eesti Disainikeskus ülevaate ringmajanduslikke ärimudeleid toetavatest tööriistadest, mida ettevõtted saavad kasutada nii iseseisvalt kui ka välise nõustamise abil.
Seminar võttis kokku Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja EKJA koostöös ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti “Ringmajanduse ja ringdisaini parimad praktikad” tulemused, mille raames koguti Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest. Ka nimetatud projekt tõi välja, et Eesti ettevõtted kogevad ringmajanduse poole liikudes jätkuvalt takistusi ja väljakutseid, mis võivad oluliselt pärssida uute ja olemasolevate ringmajanduslike lahenduste laiemat rakendamist.
Seminari alguses andis SEI Tallinna vanemekspert ja EKJA juhatuse liige Harri Moora ülevaate Eesti ettevõtete võimekusest ja võimalustest ringmajanduse põhimõtteid rakendada. Harri Moora sõnul napib Eesti ettevõtetel täna ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks sisemisi ressursse (sh teadmisi ja oskusi). Lisaks ei toeta ka väline keskkond (õiguslik raamistik, maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused ja ka turu nõudlus) ettevõtete pingutusi ringmajanduse poole liikumisel.
Stella Soomalis stuudio asutaja Stella Runneli sõnul on nende ringse ärimudeli üheks väljakutseks ettevõtte väiksus, ehk tänastes oludes pole võimalik tekitada vajalikku mahtu, mis oleks äriliselt kasulik. Osaliselt on selle põhjuseks ka Eesti turu väiksus.
Seminari käigus kerkis esile ka selge probleem, mis on viimastel aastatel rohepöörde valguses kõneainet tekitanud. Selleks on teadlik tarbija eksitamine ehk rohepesu. Nimetatud teema tõstatas Comodule esindaja Kristjan Maruste: „Rohepesu on rohepöörde absoluutselt kõige suurem probleem“. Kuna e-kergsõidukite valdkond on kiires muutumises ja turule tuleb kogu aeg uusi tegijaid, on rohepesu nende jaoks kindlasti üks aktuaalsemaid väljakutseid. Tarbijate teadlikkuse üle arutles ka Stella Runnel, kes leidis, et tarbijate mentaliteet on kindlasti muutumas ja teadlikult tehakse jätkusuutlikumaid otsuseid, kuid rohepesu seal kõrval on siiski tohutult palju. Ja kui räägime tarbijatest, siis inimesed otsustavad väga pealispindselt ja ei süveneta, mida toode ja seal taga olev ärimudel tegelikult endas sisaldab.
Seminaril tutvustas oma tegemisi ka autode jagamisplatvormi Autolevi OÜ esindaja Tauri Kärson, kes tõi välja nende jaoks suurima väljakutse „Ringmajandus ise ongi tegelikult üks suurim väljakutse, ehk kuidas muuta paradigmat ja kuidas töötav ärimudel edukalt üles ehitada ning enda jaoks tööle panna. Nagu iga ettevõtte puhul, on üheks suurimaks väljakutseks konkurents, ja meie puhul on selleks konkurendiks auto omamine,“ tõdes Kärson.
Tänaseks on Eestis välja töötatud terve rida abivahendeid, mis aitavad ettevõtetel oma teadmisi, oskusi ja tootearendust ringsemaks muuta. Sellest andis ülevaate Eesti Disainikeskuse ringmajanduse ja -disaini programmijuht Kerli Kehman-Vaarik. Koostöös EKJA ja SEI Tallinnaga on Disainikeskus pakkumas ettevõtetele selliseid töövahendeid nagu ’ringdisaini audit’ ja ’ringdisiani sprint’, mida ettevõtted saavad kasutada nii iseseisvalt kui ka välise nõustamise teel.
Hea meel on selle üle, et Eestis on täna juba rida ettevõtteid, kes on ringmajanduse põhimõtteid süsteemselt rakendades toonud turule ringsed tooteid ja ärimudeleid. Veebiseminar näitas selgelt, et häid praktikaid Eestis leidub ning neid tuleks veelgi laiemalt tutvustada teistele ettevõtetele. Seda EKJA ka plaanib teha. Plaanis on jätkata parimate ringmajanduse praktikate kogumist ja tutvustamist.
Ringmajanduse parimate praktikatega saab tutvuda EKJA kodulehel.
