Kuidas Elisa oma töötajate heaolu tagab ning samas suudab säästa ka raha?
Elisa asutati 1882. aastal ning tänaseks päevaks on neil töötajaid 11 erinevas riigis. Üle 4000 töötaja on Soomes, suuruselt teine on Eesti üksus, kus on ligi 1000 töötajat. Elisa peakontoris Helsingis võtsid EKJA külastusreisi* seltskonda vastu Minna Kröger (Corporate responsibility manager) ja Nina Karisalo (Environmental specialist) ning kontoris tegi tuuri Noora Lainio (Corporate customers service manager). Meie võõrustajad tutvustasid Elisa ambitsioonikaid eesmärke CO2 vähendamiseks ja energia efektiivsuse parandamiseks. Samuti tutvustati peakontoris rakendatud Elisa Ideal Work kontseptsiooni, mis on tõstnud töötajate rahulolu ning aitab säästa raha ja keskkonda.
CO2 jalajälg ja vanaelektroonika
CO2 jalajälje vähendamiseks pärineb Elisa Soome ja Eesti kontorites kasutatav elektrienergia peaaegu kogu ulatuses taastuvates allikatest, see on ka üks olulisemaid faktoreid tänu millele on suudetud oma süsinukujalajälge vähendada 70% võrreldes aastaga 2014. Ettevõte on võtnud eesmärgiks harida oma kliente jäätmekäitluse alal ning propageerib vanaelektroonika uuesti ringlusesse suunamist. Sellega seoses on Soome esindustesse loodud kogumiskastid vanaelektroonika ja akude vastuvõtmiseks, Eestis on kahjuks esialgu kogumiskastid üksnes akudele. Sellise algatusega koguti 2016. aastal 397 tonni elektroonikajäätmeid. Elisa propageerib ka paberarvete väljavahetamist elektrooniliste arvete vastu ning 2016. aastal saadeti juba 70% arvetest elektroonselt.
Elisa Ideal Work kontseptsioon
Elisa Ideal Work kontseptsiooni testimist alustati esialgu ühes osakonnas ning seal kaotati ära kõik isiklikud töökohad ning tööreisidel käimiseks tuli saada juhtkonnalt nõusolek. Lihtsakäeliselt reisimise vältimiseks pakuti töötajatele kaasaegseid võimalusi koosolekutel osaleda internetivahendusel.
Uus süsteem tõestas ennast kiirelt ning tänaseks päevaks on terve Helsingi kontor selle kontseptsiooni järgi ümber ehitatud ning järjest laieneb see ka teistesse kontoritesse. Mis siis täpsemalt muutus? Isiklike töölaudade asemel on vabade töökohtadega avatud kontor, isiklike asjade hoiustamiseks on töötajatele eraldatud lukustatavad kapid. Vaikust armastavad töötajad saavad kasutada vaikseid tubasid (silent room) töö tegemiseks, kuid seal viibides tuleb meeles pidada, et selles ruumis ei tohi rääkida ning ka telefon peab olema hääletu peal. Lisaks on kontoris hulgaliselt erineva suurusega nõupidamiste ruume, kuid ruumid on pigem väiksemad, sest usutakse, et väiksemas grupis on koosolek efektiivsem.
Sellise kontori ümberehitamisega hoiti kokku hulgaliselt kontoripinda, nimelt vähendati ruumi inimese kohta 30 m2-lt 7 m2-ni. Töötajatelt ei eeldata igapäevaselt kontoris töötamist. Statistika järgi töötas iga Elisa töötaja 2016. aastal 77 päeva mujal kui kontoris, koosolekuid peetakse interneti vahendusel. Tänu muudatustele on vähenenud ettevõtte paberikulu 60% ja reisimine 1/3 võrra.
Kui esialgu võib tunduda, et selline muudatus on töötajatele stressirohke, siis tegelikkuses on töötajate rahulolu-uuringu tulemused jõudsalt tõusnud ning 2016. aastal saavutati tulemuseks 4,1 (5 punkti süsteemis), samuti on vähenenud haiguspäevade arv. Kokkuvõttes on see ettevõttele toonud tohutu rahalise säästu, arvutuslikult koguni 10 miljonit eurot aastas. Sääst tuleneb kontoripinna vähenemisest ning sellega seotud ressursside kasutuse vähenemisest (elekter, paber), vähenenud reisikulud ja vähenenud kulutused seoses töötajate haiguspäevadega. Need on numbrid, mis peaksid iga ettevõtte juhi mõtlema panema ning vaatama, kuidas oleks võimalik enda kontoris tööd efektiivsemalt korraldada.
*EKJA külastusreis toimus 14.-15.september 2017. Kokkuvõtte Elisa külastusest tegi Ensto Enseks keskkonnaseptsialist Tiiu Paavel.
Elisa Ideal Work kontseptsiooni järgi rajatud kontor. Avatud ruumid tihedaks koostööks.
