Telefon: +372 627 6100 E-post : ekja@ekja.ee

Uudis

10
mai

Jõustusid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatused

Riigikogu võttis 21.04.2021 vastu üsna mahuka jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse, millega tehti mitmeid olulisi muudatusi jäätmevaldkonna regulatsiooni kaasajastamiseks. Keskkonnaminister Tõnis Mölder on väljendanud koguni seisukohta, et vastuvõetud seaduse näol on tegemist üle aastate suurima edasiminekuga jäätmevaldkonna seadusandluses.

Seadusega kehtestatakse uued olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu ning pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele. Muudatuste tulemusel on jäätmeseaduses võrreldes varasema versiooniga ka täpsemalt selgitatud, mida loetakse olmejäätmeteks. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid hiljemalt 2023. lõpuks korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt. Hiljemalt alates 2025. aastast tuleb neil korraldada oma territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumist. Alates 2035. aastast ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

Suur osa muudatustest on seotud laiendatud tootjavastutuse regulatsiooni täiendamisega. Jäätmeseadus ja pakendiseadus sisaldavad nüüdsest eraldi sätet selle kohta, mida peetakse silmas laiendatud tootjavastutuse põhimõtte all vastava seaduse tähenduses. Muuhulgas peavad nii tootja kui ka tootjate ühendus, samuti pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon kehtestama enesekontrollisüsteemi. Enesekontrollisüsteemi kohaldamisest on vabastatud isikud, kellel on EMAS. Alates 2022. aasta algusest on rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektrooniaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega.

Märkimisväärsena võib välja tuua veel ka seda, et muudatustega loodi võimalus otsustada jäätmete lakkamise üle üksikjuhtumi põhjal. Juhul, kui puuduvad Euroopa Komisjoni rakendusakti või keskkonnaministri määrusega kehtestatud kriteeriumid, võib Keskkonnaamet erandjuhtudel keskkonnakaitseloa andmise menetluse käigus kaalutlusotsuse alusel otsustada, kas jäätmed on lakanud olemast jäätmed.

Vastuvõetud seadusega täpsustati lisaks veel ka vastutussätteid ning tõsteti jäätmevaldkonnas toimepandud rikkumiste eest juriidilistele isikutele määratavaid trahvimäärasid. Nii näiteks on võimalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot segaolmejäätmete sortimise nõuete või jäätmete ladestamise tingimuste rikkumise või selliste jäätmete ladestamise eest, mille ladestamine on keelatud.

Tehtud muudatustega on võetud üle jäätmete raamdirektiivist, pakendidirektiivist ja prügiladirektiivist tulenevad kohustused. Seega seekordsed jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatused veel ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega seotud nõudeid ei hõlmatud, olgugi et selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg on juba 03.07.2021. Keskkonnaministeeriumi avaldatud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise ajakava kohaselt on planeeritud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle ühekordse plasti direktiiv, kooskõlastada ning Riigikogule esitada maikuu jooksul.

Keskkonnaameti pressiteade jäätmeseaduse ja pakendseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise kohta: https://www.envir.ee/et/uudised/jaatmevaldkonna-seadusemuudatused-said-parlamendi-heakskiidu
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cf2190f4-e433-4590-8667-2ae543bcb20f

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...