Järelvaadatav: “Süsiniku jalajälje mõõtmise metoodika Eestis – tänane olukord ja väljakutsed”
Süsiniku jalajälje hindamise teema on Eestis viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. Üha rohkem organisatsioone soovib oma elektritarbimisest tulenevat süsiniku jalajälge arvutada. Praegusel hetkel kasutavad organisatsioonid Eestis tarbitud elektrienergia puhul erinevaid CO2 eriheitetegureid, mille arvutamisel on rakendatud erisuguseid metoodilisi lähenemisi. See muudab organisatsioonide poolt arvutatud süsiniku jalajäljed omavahel raskesti võrreldavateks. Seetõttu oleks väga oluline kasutada ühtseid alusandmeid Eestis, mis on saadavad kõigile huvilistele.
Seminari eesmärgiks oli hinnata tänast olukorda, millised on ettevõtete soovid, kuidas jalajälge arvutatakse ja mis on lahtised küsimused ning probleemid, mis vajaksid ühest kokkuleppimist ja ühtlustamist kõikide huvigruppide vahel.
Vaata veebiseminari salvestust:
Seminari ettekanded:
Sissejuhatus teemasse ja probleemi püstitus – SEI Tallinn, Harri Moora
Süsiniku jalajälje hindamise metoodika ja kogemused – Sustinere, Sirli Pehme
Ettevõtte näide ja kogemus süsiniku jalajälje hindamisel – Tallinna Sadam, Ellen Kaasik
Mis lisandväärtust toob ehitusmaterjali keskkonnadeklaratsioon (EPD) ettevõttele? – Hendrikson & Ko, Riin Kaldma
Eesti elektri eriheitetegur 2006 IPCC juhiste põhjal – EKUK, Stanislav Stokov
