Estonian Cell on energiatarbimist vähendanud 30%
Ilusal ja päikselisel maikuu päeval külastasid Eesti Kvaliteediühingu (EKÜ) ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) liikmed Lääne-Virumaa kaht suurtööstuse ettevõtet, Estonian Cell AS-i ja Kunda Nordic Tsement AS-i. Kundasse viis meid soov teada saada, milliseid energia- ja ressursitõhususe meetmeid on mõlemad tehased EKJA viimatisest külastusest üheksa aastat tagasi rakendanud. Alustame Estonian Cell AS-ist.
Alustasime oma külastust Estonian Cellist, kes on haavapuidu väärindaja Eestis. Täisvõimsusel töötades toodab tehas ligi 173 000 tonni haavapuitmassi aastas, mis on tooraineks erineva kvaliteediklassiga paberi tootmisel. Tehasesse tulev haavapuu, millel varem pole Eestis otsest ja tõhusat kasutust olnud, on pärit peamiselt RMK majandatavatest metsadest. Tehase jaoks on oluline, et tooraine tuleks hästi majandatud metsast, st peab omama nii FSC kui PEFC sertifikaate. Tehasest väljaminev toode vastab ka Põhjamaade Luige märgise nõuetele.
Haavapuitmassi tootmine on väga energia- ja veemahukas ettevõtmine. Selle näitlikustamiseks mõned numbrid:
- toote omahinnast ca 35% moodustab energia ning kuus on elektriarve ca 1 miljon eurot;
- protsessis liigub korraga 90% vett ja 10% puitmassi.
Estonian Cellis käib igapäevaselt pidev töö, et oma tootmist muuta energia- ja ressursitõhusamaks. Võrreldes tehase avamisega 2006. aastal on energiatarbimist vähendatud ca 30% võrra. Aja jooksul on vahetatud ja uuendatud mitmeid seadmeid:
- haavapuidu purustamise veskid (HC-veskite vahetamine LC-veskite vastu), kus elektritarbimine vähenes 10%;
- automaatanalüsaatori PulpEye kasutuselevõtt, kus puitmassi jahvatusenergia vähenes ca 7%;
- veskiterade vahetamine järjest efektiivsemate vastu on andnud mõju materjali kvaliteedis;
- uudse pakkepressi ja –liini rajamine suurendas tootlikkust ca 10%;
- puiduliini uuendamine on võimaldanud palgi koorimist muuta ressursitõhusamaks.
Arvestades tehase veemahtusid tekib tootmisprotsessist hulga reovett, mis läbib täiendavalt 2014.a avatud anaeroobse puhastusetapi. Tegemist on oma suuruse poolest Euroopas ühe ainulaadsema ühemahutilise biogaasi reaktoriga. Anaeroobsest kääritusprotsessist tekkinud biogaasiga on võimalik asendada ca 30% maagaasi kasutust. Peatselt avatakse tehase kõrval Greengas Energy OÜ-le kuuluv biometaani tootmisüksus, kuhu suunatakse kogu toodetud biogaas ja sealhulgas varem tehase seisakute ajal varem nö taevasse põletatud biogaas. Greengas Energy hakkab toodetavat biometaani müüma gaasivõrku, mis aitab Eestil täita ka taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke transpordisektoris.
Estonian Cell AS-il on tehase rajamisest alates ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaat, lisaks OHSAS 18001 ning selle aasta alguses läbiti edukalt ka energiajuhtimissüsteemi ISO 50001 audit.