Eesti ja kogu maailm seisab täna silmitsi olukorraga, kus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku ja sellest tingitud eriolukorraga seoses vajab majandus ülemaailmselt riikide poolset tuge olukorrast väljatulemiseks.

Teisalt ei ole ka eriolukord muutnud fakti, et puutume täna kokku üha intensiivsemast tootmisest ja suurenevast tarbimisest tulenevate tõsiste keskkonnaprobleemidega ning on selge, et täna veel valitsev lineaarne ehk „tooda-kasuta-hülga“ majandusmudel, mis põhineb odaval toormel ja raiskaval tarbimisel, on oma aja ära elanud.

Selle majandusmudeli asendamiseks on Euroopa Liidus juba aastaid liigutud ringse majandusmudeli juurutamise suunas. Ringmajandus põhineb uutel innovaatilistel tehnoloogiatel ja ärimudelitel, mille aluseks on ressursside ja energia tõhusam kasutamine, toodete korduskasutamine ja jagamine ning materjalide ringlussevõtt.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) on koondanud ettevõtteid ja organisatsioone ettevõtlusega seotud keskkonnaalase tegevuse edendamiseks juba üle 15 aasta. EKJA oma tegevuses ja oma liikmete kaudu ühendab ettevõtteid, kelle jaoks on tähtis panustada ringmajandusse ning tagada seeläbi ettevõtlussektori, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus. Selleks oleme formuleerinud alljärgnevad ringmajanduse edendamise olulised põhimõtted:

1. Ringmajanduse põhimõtted tuleb integreerida laiapõhjaliselt riigi strateegilistesse dokumentidesse

Ringmajandus on osa üldisest majanduspoliitikast, mistõttu on hädavajalik ringmajanduse edendamiseks integreerida see laiapõhjaliselt kõikidesse asjakohastesse riiklikesse strateegilistesse dokumentidesse. Ringmajanduse edendamine ei saa olla ainult Keskkonnaministeeriumi pärusmaa, vaid seda tuleb teha ministeeriumide üleselt.

2. Rohkem on vaja tähelepanu pöörata tegutsevatele ettevõtetele

Ringmajanduse edendamisel tuleb enam tähelepanu pöörata täna juba tegutsevatele ettevõtetele. Siiani on ringmajanduse edendamine keskendunud Eestis eelkõige idufirmadele ja uutele ärimudelitele.

3. Eraldi on vaja tegeleda ressursimahukate tööstusettevõtetega

Ringmajandus peab olema üks osa riigi tööstuspoliitikast. Ringmajanduse edendamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata tööstusettevõtetele sh ressursimahukatele ettevõtetele, kuna ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine aitab kõige enam kaasa süsinikuneutraalse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusmudeli arendamisele.

4. Oluline on luua ringmajanduse praktikaid toetav õiguslik raamistik ja majanduslik keskkond

Ringmajanduse viimiseks tavapraktikasse tuleb luua seda toetav õiguslik raamistik ja majanduslik keskkond ning rakendada mõjusad stiimulid (nt maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused jms). Keskkonnahoidlikud ja ringmajandusse panustavad ettevõtted vajavad kiireloomulisi, põhjalikke ja kooskõlastatud regulatiivseid ja toetavaid meetmeid, mis moodustavad majanduspoliitika raamistiku lahutamatu osa. Samas tuleb silmas pidada, et täiendav õiguslik raamistik ei tekitaks bürokraatlikke takistusi ja lisakoormust ettevõtetele. Majanduspoliitilise ja regulatiivse raamistiku loomisel on määrav roll just riigi majandus- ja rahanduspoliitika kujundajatena Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumil ning Rahandusministeeriumil.

5. Tagada tuleb ringmajanduse arendamist soodustavate rakendusteaduste piisav finantseerimine

Tagada tuleb rakendusteaduse piisav baasfinantseerimine valdkondades, kus senised tulemused on juba näidanud potentsiaali või kus tulevikutegevused nõuavad teatud valdkondade arendamist ringmajandusele lahenduste väljatöötamisel (IT-lahendused ja digitehnoloogia, toiduainetööstus, jäätmekäitluslahendused, plastide sh tehislike tekstiilmaterjalide depolümeriseerimine, energeetika, maavarade kaevandamise ja põlevkivisektoris tekkinud jääkidega seotud tegevused jm).

6. Jäätmealane regulatsioon peaks soodustama ringmajanduse ärimudelite ja erinevate koostöövormide tekkimist

Jäätmealane regulatsioon vajab täiendusi, mis soodustavad jäätmete lakkamise keskkonnakaitseliselt ja sotsiaalmajanduslikult põhjendatud praktikate rakendusvõimalusi ja mille eesmärk on kaasa aidata ringmajanduse ärimudelite ja koostöövormide, sh tööstussümbioosi laiemale arengule.

7. Riik peab näitama eeskuju ringsete toodete ja teenuste tarbijana

Peale ettevõtete ja tarbijate valmisoleku mängib ringmajanduse põhimõtete laiemal rakendamisel olulist rolli riik, kes saab ja ka peab olema ise eeskujuks ringsete toodete ja teenuste ostjana. Keskkonnahoidlikud ja ringsed riigihanked on kiire ja mõjus vahend ringmajandusele tee rajamiseks, tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule. Seega on viimane aeg riiklikul tasemel kehtestada keskkonnahoidlike ja ringsete riigihangete rakendamiseks konkreetsed eesmärgid ning teha keskkonnakriteeriumite kasutamine kohustuslikuks avaliku sektori hangetes.

EKJA on valmis võtma kandvat rolli ringmajanduse põhimõtete tutvustamisel ja laiemal rakendamisel ettevõtlussektoris, olles samas ka partneriks avalikule sektorile. Selleks oleme ellu kutsunud avatud teabevahetus- ja koostööplatvormi Ringmajanduse Foorumi, mille eesmärgiks on tõsta ettevõtete teadlikkust ringmajandusest ja toetada üleminekut ringmajanduse majandusmudelite üha laialdasele rakendamisele.

Austusega

Jana Kelus

Juhatuse esimees

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon