Keskkonnakaitseluba 3.0
Käesoleva aasta oktoobris andis Keskkonnaministeerium teada, et on taaskord võtnud ette keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise ja kaasajastamise. Teatest nähtuvalt on tegemist 2021. aasta mais alustatud projekti jätkutegevustega. Keskkonnaministeeriumi teate kohaselt on projekti peamine eesmärk muuta keskkonnakaitselubade nõuded taotlejatele selgemaks ja mõistlikumaks, samuti lühendada menetlusaega. 2021. aasta suvel on projekti raames juba läbi viidud mitmeid intervjuusid ning korraldatud koosloome töötuba. Käesoleva aasta novembris korraldati projektiga seotud avalikkusele suunatud virtuaalkohtumine, kus anti ülevaade projekti eesmärkidest, tegevustest ja ajakavast.
Keskkonnakaitselubade süsteem olemasoleval kujul loodi Eesti õiguses esmakordselt keskkonnaseadustiku üldosa seadusega, mis jõustus 2014. aastal. See seadus sätestab Eesti keskkonnaõiguse kontseptuaalse vundamendi. Seaduses on kirjas põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühe ja käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja integreeritud keskkonnaloa menetluskord.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on keskkonnakaitseload keskkonnakompleksload, keskkonnaload ja muud load, mille nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Keskkonnaload antakse vaid kindlate seaduses nimetatud tegevuste elluviimiseks. Loaga antakse isikule õigus vee erikasutuseks, saasteainete viimiseks paiksest saasteallikast välisõhku, jäätmete käitlemiseks või maavara kaevandamiseks. Seejuures kehtib reegel, et kui need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse üks keskkonnaluba. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba. Kompleksluba antakse tööstusheite seaduses määratletud tegevuste elluviimiseks. Seega võib öelda, et keskkonnaloaga on Eesti õiguses hõlmatud sellised tegevused, mille mõju keskkonnale on ühest küljest piisavalt oluline selleks, et tegevust loaga reguleerida, ent tegevus ei ole siiski keskkonda sellises ulatuses mõjutav, et kohaldada tuleks keskkonnakompleksloa nõudeid. Keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba ei ole tegevusload majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses, erinedes tegevuslubadest peamiselt selle poolest et need antakse üldjuhul avatud menetluses ning kaalutlusõigust rakendades. Kuni eelmise aasta alguseni oli ka kiirgustegevusluba keskkonnaluba. Säte tunnistati kehtetuks põhjusel, et tegemist on valdkonnaspetsiifilise loaga, mis ei oma reeglina ühisosa muude keskkonnaloa tegevusvaldkondadega. Hoolimata sellisest muudatusest menetletakse kiirgustegevusluba siiski samuti keskkonnaloa menetlusnõuete kohaselt.
Keskkonnakaitseloana määratletavad muud load on näiteks juba ülal nimetatud kiirgustegevusluba, aga ka näiteks üldgeoloogilise uurimistöö luba. Keskkonnaministeerium on selgitanud erinevates seaduse eelnõudele lisatud seletuskirjades, et registreeringuid tuleb samuti liigitada keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud „muu loa“ alla, nimetades registreeringuid väikelubadeks. Registreeringut nõutakse tegevuste korral, millega kaasneb väiksem keskkonnarisk kui keskkonnaloaga. Võrreldes keskkonnaloa menetluse regulatsiooniga on registreerimismenetlus sätestatud vastava valdkonna eriseaduses, see on lihtsam ning taotleja ja Keskkonnaameti halduskoormus minimaalne.
Keskkonnalubade andmise üldised reeglid on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse viiendas peatükis. Peatükk sisaldab keskkonnaloa andmise menetluse sätteid ja paneb paika keskkonnaloa taotluse ning keskkonnaloa üldised sisu nõuded. Lisaks sätestab alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks, loa muutmiseks, kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Erisused üldistest nõuetest on paika pandud valdkondlikes eriseadustes. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt ei ole keskkonnakompleksluba keskkonnaluba, kuid siiski kohaldatakse ka selle loa andmisele alates 2020. aasta algusest keskkonnaloa menetluse nõudeid. Selline muudatus on osa keskkonnaõiguse kodifitseerimisest Eestis, mille eesmärk on tagada loamenetluse üldnormide järgimine kõikides keskkonnaõiguse valdkondades
Check Also: Roblox Mod Apk
Ettepanekuid keskkonnakaitselubade süsteemi tõhustamise kohta saab huvi korral teha igaüks. Keskkonnakaitselubade uuendamise projektiga seotud kodulehel on kõikidel, kes soovivad projektiga edaspidi kursis olla või soovivad selles kaasa rääkida, võimalik endast vastava vormi kaudu ministeeriumile teada anda. Kuigi Keskkonnaministeeriumilt saadud info kohaselt saab kaasa rääkida kogu protsessi vältel, on järgmine koordineeritud võimalus kaasarääkimiseks planeeritud järgmise aasta jaanuarisse. Täpsemad kuupäevad selguvad Keskkonnaministeeriumi sõnul selle aasta detsembris. Kõikidele EKJA liikmetele infoks, et EKJA esindaja juba osaleb keskkonnakaitselubade uuendamise projektis. Jälgime seda, et EKJA liikmete huvid oleksid projektis esindatud ning uute arengute korral edastame kogu vajaliku info koheselt ka oma liikmetele.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade „Keskkonnakaitselubade süsteem läbib uuenduskuuri“: Keskkonnakaitselubade süsteem läbib uuenduskuuri | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
Projekt „Keskkonnakaitseluba 3.0“ : Keskkonnakaitseluba 3.0 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)