Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Toidujäätmete tekitamisega raisatakse tohutult ka muid ressursse: maad, vett, energiat ja tööjõudu. Ka Eestis on jõukuse kasvuga suurenenud toidujäätmete ja toidukao (raisatud toidu) kogused. Nii tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu poole moodustab toidukadu, mida oleks võimalik toiduna päästa. Kuigi suurem osa (ligikaudu 48%) toidujäätmetest tekib toidutööstuses, siis nii toitlustuses, kaubanduses kui ka teistes toidutarneahela etappides tekib palju sellist toitu, mida oleks võimalik annetada ja sellega toidujäätmete teket vältida. Seda enam, et ligikaudu 20,7% Eesti elanikest elab suhtelises vaesuses (2,3% absoluutses vaesuses, 2019 a andmed) ega saa endale piisavalt tervislikku toitu lubada.
Eesti Toidupank on loonud hästi toimiva ja kogu Eestit katva toidupankade võrgustiku, panustades nii olulisel määral toidujäätmete vältimisse ja vähendamisse kui ka sotsiaalsete probleemide leevendamisse.