Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Toidujäätmete tekitamisega raisatakse tohutult ka muid ressursse: maad, vett, energiat ja tööjõudu. Ka Eestis on jõukuse kasvuga suurenenud toidujäätmete ja toidukao (raisatud toidu) kogused. Nii tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu poole moodustab toidukadu, mida oleks võimalik toiduna päästa. Kuigi suurem osa (ligikaudu 48%) toidujäätmetest tekib toidutööstuses, siis nii toitlustuses, kaubanduses kui ka teistes toidutarneahela etappides tekib palju sellist toitu, mida oleks võimalik annetada ja sellega toidujäätmete teket vältida. Seda enam, et ligikaudu 20,7% Eesti elanikest elab suhtelises vaesuses (2,3% absoluutses vaesuses, 2019 a andmed) ega saa endale piisavalt tervislikku toitu lubada.
Eesti Toidupank on loonud hästi toimiva ja kogu Eestit katva toidupankade võrgustiku, panustades nii olulisel määral toidujäätmete vältimisse ja vähendamisse kui ka sotsiaalsete probleemide leevendamisse.
2010. aastal Eesti-Hollandi Heategevusfondi asutatud Toidupank hõlmab piirkondlikke toidupanku, mis kõik on loodud sõltumatu MTÜ-na või mõne heategevusorganisatsioonina. Tegutsemisaastate jooksul on loodud tõhusalt toimiv toidupankade võrgustik, mis on võtmepartneriks nii riigile kui ka ettevõtetele toiduannetuste kaudu kogutud toidu jagamisel. Suurema osa Toidupanga jagatavast toidust moodustab poekettidest päästetud toit, sellele lisanduvad annetatud toit ning Euroopa Liidu toiduabi. Toidupanga tegevuses mängivad olulist rolli vabatahtlikud, kes teevad ära suurema osa vajalikust tööst.
Eesti Toidupank panustab olulisel määral ka toiduraiskamise vähendamisele suunatud teadlikkuse tõstmisesse, tehes selles vallas koostööd erinevate partneritega. Toidupank on aidanud riigiameteid juhendite koostamisel, et tagada toiduannetamise vastavus küllaltki ranges õiguslikus keskkonnas. Lisaks on Toidupank pidevalt arendanud oma kogumissüsteemi, viies läbi erinevaid projekte ja täiustades toidu kogumise lahendusi. Pidevalt parandatakse toidu kogumise logistilist korraldust. Väga suure panuse just kiiresti riknevate toiduainete (nt liha) kogumise tõhustamisse on andnud sügavkülmutamise võimaluste loomine. Üks suuremaid takistusi selliste toiduainete annetamisel oli just vajalike külmaahelat tagavate võimaluste puudumine. Tänu sügavkülmikutele ja vajalike juhiste koostamisele koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga on võimalik päästa inimtoiduks suur kogus lihatooteid, mis varem lihtsalt ära visati.
Toidupanga loodud toidu kogumise ja jagamise süsteem on aidanud oluliselt vähendada toidujäätmete teket Eestis. Näiteks kaubanduses müümata jäänud toiduainetest ligikaudu 20% annetatakse Toidupangale. See protsent on aastate jooksul pidevalt suurenenud. Ainuüksi 2020. aastal saatis Toidupank ringlusse 2,47 miljonit kilogrammi toitu, millest 73% oli päästetud toit. Igal kuul jagatakse kümnetele tuhandetele puudust kannatavatele peredele annetatud toiduaineid, mis omakorda annab suure (sh majandusliku) panuse sotsiaalsete probleemide leevendamisse. Nii on Toidupangast saanud oluline osa Eesti toidujäätmete vältimise ja vähendamise ning sotsiaalabi süsteemist.
Toidupank tegutseb heategevusorganisatsioonina ja seetõttu sõltub nii riigi kui ka teiste (nt omavalitsuste, ettevõtete, vabatahtlike) otsesest ja kaudsest toetusest. Seega sõltub Toidupanga tegevus ja ka edasine areng välise toetuse suurusest. Toidupanga tegevuse laienedes (eriti kriisiolukordades) on vaja juurde ka inimressurssi (sh vabatahtlikke).
Kuigi toidu annetamine Toidupangale on pidevalt suurenenud, pole potentsiaali toidu annetamiseks veel piisavalt realiseeritud, eriti toiduainetööstuse (sh esmatootmise ehk põllumajandusettevõtete) ja ka toitlustusettevõtete puhul. Praegu on mitmed ettevõtted alles teadvustamas võimalusi Toidupangaga koostööd teha, sh arendada võimalikke uusi toidu päästmisel põhinevaid lahendusi, mida mitmetes riikides juba edukalt praktiseeritakse (nt annetatud toidust toodetud suppide jm toodete pakkumine).