Ringne jäätmemajandus Eestis – kuidas edasi?

Veebiseminaril said sõna erinevad olmejäätmete käitlusega tegelevate huvigruppide esindajad alates omavalitsustest kuni jäätmete lõppkäitlejateni. Probleemide ja ka võimalike lahenduste esiletõstmine läbi oluliste osapoolte nägemuse on oluline, kuna olmejäätmete ringlussevõtu edendamine eeldab, et kõik osapooled on kaasatud.

Sissejuhatuse teemasse tegi SEI Tallinna vanemekspert ja EKJA juhatuse liige Harri Moora, kes tõdes, et jäätmekäitluse problemaatikat on siiani käsitletud üsnagi kitsalt ja ühekülgselt, avamata suurt pilti ja arvesse võtmata vajadust arendada olmejäätmete käitlussüsteemi terviklikult. Kiputakse arvama, et keskendumine üksikutele aspektidele, nt pakendijäätmete kogumissüsteemi laiendamisele, lahendab iseenesest kogu ringlussevõtuga seotud probleemid. Olmejäätmete käitlussüsteemi terviklik arendamine eeldab aga hästi läbi mõeldud riiklikku tegevuskava ja õiguslikku raamistikku, mis sätestab selged vastutused ja õigused, rahastamise alused ning paneb paika jäätmete ringlussevõtuks vajaliku infrastruktuuri. Samas tuleb arvestada, et Eestis on tegelikult täna olemas vajalikud eeldused ja ka kasutamata potentsiaal olmejäätmete käitlussüsteemi tõhustamiseks.

Olmejäätmete ringlussevõtu tagamisel on siiani suuresti tähelepanuta jäänud suurte tööstusettevõtete potentsiaal pakkuda erinevatele jäätmeliikidele lõppkäitluse, sh ka ringlussevõtu, lahendusi. Tõnis Meriste Eesti Energiast tutvustas seminaril väga huvitavat ja just kõige probleemsema jäätmeliigi ehk plastpakendi keemilist ringlussevõttu pakkuvat lahendust, mida on võimalik arendada täna olemasoleva põlevkiviõlitootmise protsessi baasil. Selline arendus tagaks plastjäätmete ringlussevõtu lahenduse mitte ainult Eesti vaid kogu regiooni mastaabis ning oleks samas oma innovaatilise iseloomu poolest just selliseks teadus- ja arendusprojektiks, mis ideaalselt sobitub Euroopa Liidu rahastuse prioriteetide alla.

Teise suurettevõtte vaatenurka esitas Ellen Kaasik Tallinna Sadamast, kes avas probleemi rohkem olmejäätmete tekitaja seisukohast. Ta tõi välja tänased kitsaskohad pakendijäätmete ringlussevõtu võimekuse osas Eestis ja pakkus välja konkreetsed sammud selle suurendamiseks läbi tootjavastutussüsteemi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse suurendamise.

Jäätmekäitlussüsteemis mängivad muidugi suurt rolli jäätmekäitlusettevõtted. Sõna sai ka Rainer Pesti Ragn-Sellsist, kes tõi välja jäätmekäitleja vaate ja pakkus välja lahendusi, kuidas saavutada ringlussevõtu eesmärke.

Teise jäätmekäitlusettevõttena tõi oma seisukohad välja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse esindaja Kertu Tiitso, kes vaatles teemat pigem prügilate perspektiivist ja avas erinevaid tahke probleemidest, mis on ühelt poolt seotud jäätmekäitluskäitiste arendamise ja tegevuse ning teisalt elanikkonna vastuseisuga jäätmekäitlusrajatistest tulenevate häiringute osas.

Kohalike omavalituste nägemust esindas Kristjan Mark Tallinna Jäätmekeskusest, kes tõi välja argumendid, miks tuleks omavalitsusi rohkem usaldada ja miks pakub kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatud omavalitsusekeskne jäätmemudel kõige paremaid tulemusi olmejäätmetega seotud eesmärkide saavutamisel.

Seminari lõpus andis eelnevate kõnelejate seisukohtadele omapoolsed kommentaarid Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, kes kinnitas ka ministeeriumi valmisolekut koos kõikide osapooltega jätkata lahenduste leidmist olmejäätmete ringussevõtu tänastele kitsaskohtadele.

Seminar tõi hästi välja selle, et olmejäätmete käitluse teema on väga kompleksne ning erinevate osapoolte nägemused võivad olla ka mõneti erinevad. Seetõttu on edasiste sammude tegemisel ülioluline roll poliitilistel otsustajatel, kes peavad kõiki osapooli kaasates kiiremas korras ära otsustama Eesti jäätmekäitlussüsteemi edasise toimimise alused ja selleks ka vajaliku õigusliku aluse paika panema.  Üritusel anti ülevaade Eesti jäätmemajandusest ja tutvustati võimalike parimaid praktikaid, mis aitaksid ringsat jäätmemajandust arendada.