Ringmajanduse konverents – kulud tuludeks!
17.-18. september 2018 toimus “Ringmajanduse konverents – kulud tuludeks,” mille korraldajaks oli Keskkonnaministeerium. Kultuurikatlas toimunud ürituse eesmärgiks oli tutvustada erinevaid ringmajandusel baseeruvaid meetodeid, viies samal ajal kokku erinevad osapooled – ettevõtjad, eksperdid ja rahastajad. Läbi kohapeal loodud nõustamiskeskuste ja ümarlaudade oli võimalik saada personaalset nõu antud valdkonnas tekkivatele küsimustele. Kõnelema olid kutsutud ringmajanduse eksperdid nii Eestist kui välismaalt. Kõigi esinejate esitlusmaterjalidega saab tutvuda siin.
Keskkonnaminister Siim Kiisler, foto: Raul Mee
„Ringmajanduse olemus on kirjeldatud mõistes endas – toote valmistamiseks kasutatav materjal ei liigu mitte lineaarselt vaid ringiratast. Otsesõnu tähendab see, et prügist saab uuesti tooraine. Võti on sellises tootedisainis, kus juba ideesse on sisse arvestatud, kuidas materjalid uuesti kasutusse võtta,“ selgitas konverentsi avav keskkonnaminister Siim Kiisler.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt avaldas arvamust, et ettevõtted võiksid õppida suhtuma jäätmetesse kui ressurssi, materjali ja võimalusse. Lisaks tutvustas ta Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava 2015-2019. Eesmärk on, et aastaks 2030 on Eestis juurdunud ringmajanduse mudelil baseeruv ettevõtlus ning välja töötatud Eesti enda ringmajanduse tegevuskava.
SEI Tallinna programmi direktor Harri Moora tõi välja, et “disain” on ringmajanduse üks olulisemaid aspekte. Hetkel esineb Eestis ringset majandust vaid 10% ulatuses ning suuremas mahus toimib lineaarne majandusmudel, mis tähendab toodet, selle kasutamist ja seejärel toote ära viskamist. Ringmajandus on taolise mudeli vastand.
Mida on vaja ringmajandusele üleminekuks?
- Ajendite olemasolu (ressursside kallinemine, tarbimismentaliteedi muutmine, tehnoloogiline areng, regulatiivne surve);
- Materjal ja tootearendus/disain;
- Uued ärimudelid;
- Ettevõtete koostöö ja toormevahetusskeemid.
James George asutusest Ellen MacArthur Foundation rõhutas, et ringmajanduse juurutamine ettevõttes nõuab alguses kindlasti investeeringuid ja aega. Lisaks tuleb alustuseks hakata praktiseerima innovatiivset mõtlemist ning seada uusi eemärke.
Konverentsil jäid kõlama järgmised põhimõtted, miks tasub ettevõtetel liikuda ringmajanduse ärimudeli praktiseerimise suunas:
- Ringmajanduse põhimõtted aitavad ettevõtjatel leida uusi võimalusi oma tootmise kaasajastamiseks ning tõhustamiseks (materjalikasutuse vähendamine, toote levitamiseks transpordi optimeerimine, jäätmete korduskasutamine jne).
- Ringmajandusel baseeruvad meetodid aitavad viia tootmise uuele tasemele, muutes tooted kauakestvaks ja kuluefektiivseks ning läbi selle saavutada konkurentsieelise. Luminor Bank AS peaökonomist Tõnu Palm: “Tänapäeva ettevõte võiks teada trende, millega tulevikus arvestada.”
- Tänane Euroopa liigub üha kindlamalt ringmajanduse suunas ja seda toetavaks näiteks on Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava, mille sarnast hakkab ka Eesti endale looma. Ettevõtetel tasub tulevikus olla valmis regulatsioonideks, mis toetavad just ringmajanduse mudelil toimivaid ettevõtjaid ehk võib tekkida regulatiivne surve.
- Võivad tekkida imelised koostöövõimalused. Näiteks maailma mastaabis on heaks näiteks tööstussümbioos Taanis Kalundborgi linnas, kus ettevõtted kasutavad teineteise tootmisjääke. Koostööpartneriteks võivad olla nii teised ettevõtted kui ka teadusasutused.
- Antud ärimudel annab ettevõttele eelise seoses sellega, et tööturule on sisenemas uus generatsioon, kellele läheb väga korda, mida tema töö annab maailmale ja kui keskkonnasõbralik on tööandja.
Mõned head näited ringmajandusest Eestis: Stella Soomlais, MTÜ Uuskasutuskeskus, AS Ragn-Sells, Taxify, Toom Tekstiil AS, Upmade, Werro Wool, Eesti Toidupank.
MTÜ Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul peab innovatsioon olema majanduslikult otstarbekas. Kogu asjal pole mõtet, kui ettevõttel ei teki sellega seoses kasumit. Kui alguses võib ettevõtjale tunduda, et infot on liiga palju ja investeeringuteks napib raha, siis MTÜ Protoroni esindaja selgitas, kust saada nõu ja toetust. Näiteks tasub uurida Incubatori, Tehnopoli ja EAS’i kodulehtedel pakutavaid teenuseid, sh toetus- ja mentorprogramme, koolitusi, personaalset nõustamist jms.
Konverentsil mainitud rahastusmeetmed ettevõtetele:
- Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) ettevõtete ressursitõhususe programm. Voor avatud kuni 30.06.2019.
- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on lai valik toetusprogramme strateegia ja ärimudeli valdkonnas (Ajujaht, strateegia ja ärimudelite koolitused, strateegia praktikum, mentorteenus jne). Lisaks on neil suur valik toetusprogramme tootearenduse, tootmise ja digitaliseerimise valdkonnas (tootearendustoetus, disaini meistriklass, digitaliseerimisest tööstusele seminarid jne).
- Horisont 2020: Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis toetab ka rahvusvahelist koostööd. Ringmajanduse teemalised projektikonkursid on peamiselt “Kliimamuutused, keskkond, ressursitõhusus ja toorained” (CS5) tööprogrammis.
- Prototron: nutikate, innovatiivsete ja maailma muutvate ideede teostamiseks loodud platvorm.
