Kuidas kontorid saavad õiglase kaubanduse tegevust toetada?
Oktoober on õiglase kaubanduse kuu. Fairtrade Baltikumi tegevuste juht, Jana Jesmin, tutvustab õiglase kaubanduse suurimaid väljakutseid, kuidas meie igapäevased valikud toetavad või ei toeta vähemate võimalustega riikide talunikke ning kuidas võiks antud teemat tutvustada oma töötajatele.
Kuidas õiglane kaubandus mõjutab tootjate elu vähemate võimalustega riikides ja millised on selle kõige olulisemad positiivsed mõjud?
Vähemate võimalustega riikides on paljude probleemide juurpõhjuseks vaesus, mis viib sageli lapstööjõu või sunnitöö kasutamiseni, inim- ja tööõiguste rikkumisteni, ebainimlikes tingimustes töötamiseni, ohtlike kemikaalide kasutamiseni saagikuse suurendamiseks jne. Kaubanduslikes tarneahelates pahatihti jaotub raha ebaproportsionaalselt. Farmerid, tänu kellele saame hommikukohvi nautida, puuvillasest riidest rõivaid kanda, banaane ja šokolaadi süüa, teenivad oma töö ja saagi eest naeruväärselt väikest tasu. See ei võimalda inimlikult elada, lastele kooliharidust pakkuda, rääkimata mahepõllundusega tegelemisest.
Õiglane kaubandus toetab just väikefarmereid Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, andes neile võimaluse luua ühistuid, et koos rahvusvahelistesse tarneahelatesse pääseda. Sätestatud on kindlad hinnad, millest madalamat ostja tooraine eest tasuda ei tohi, määratud on ka kindel lisatasu, mis annab väikefarmeritele kindlustunde. Lisatasu kasutavad nad tihti kogukonna toetamiseks: ehitades haiglaid, koole aga ka parandades teid ja luues joogiveesüsteeme.
Lisaks korraldab Fairtrade organisatsioon mitmeid projekte nii noorte kui ka naiste võimestamiseks. Viimase aja suurim väljakutse on koos teadlastega uue ja kliimamuutustele vastupidavama kohvisordi aretamine.
Millised on suurimad väljakutsed, millega õiglase kaubanduse liikumine silmitsi seisab, ja kuidas neid võiks ületada?
Suurimad väljakutsed, millega õiglase kaubanduse liikumine silmitsi seisab on üldiselt inimeste teadmatus, hoolimatus ja kliimamuutused. Meil puudub teadmine, kuidas kohv meieni jõuab ning kui palju tööd see kohvikasvatajalt nõuab. Kohvipõõsaid hooldatakse ja kastetakse käsitsi ja ka kohvikirsid korjatakse puult ükshaaval. Kuna puudub teadmine tarneahela keerukusest ja pikkusest, siis ei osata ka poes teadlikke valikuid teha.
Paljud ettevõtted, kes toodavad globaalse lõuna toorainetest (nt kohv, suhkur, kakao, puuvill), ei ole nõus nende toorainete eest tasuma õiglast hinda. Nad soovivad tooraine saada võimalikult odavalt, ega hooli sellest, milline mõju on sellisel ebaeetilisel tarneahelal sealsetele inimestele, kogukondadele ja keskkonnale.
Väga suur väljakutse põllumajanduses on kliimamuutustega kohanemine ning kahjuks on selle mõjusid tunda enam just Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kus ootamatud temperatuurimuutused, vihmasajud ning põuad rikuvad või suisa uhuvad minema saaki, taimekahjurid ja -haigused arenevad vastupidavamaks ning põllupidamine on muutunud keerulisemaks ja tunduvalt kulukamaks.
Keenias oli näiteks sel aastal 30. aasta suurim uputus, millel oli laastav mõju ka põllumajandusele. Septembri keskpaigas oli Keenia kohviistanduses vaid 10 kraadi sooja tavapärase 25 kraadi asemel. See ei mõjuta mitte ainult saagikust ja farmerite sissetulekuid vaid ka inimeste igapäevast elu (majad pole soojustatud, puudub küttesüsteem, sobiv riietus jne).
Samuti on suureks väljakutseks farmerite järelkasv, sest noored farmerid ei soovi teha rasket tööd, saamata selle eest õiglast tasu. Noorte soovimatus põlvest põlve edasi antud põllupidamisega tegeleda võib tekitada olukorra, kus tulevikus ei ole piisavalt kohvi või kakao kasvatajaid.
Kuidas tarbija saab kõige paremini veenduda, et ostetud toode on tõesti õiglase kaubanduse põhimõtetel toodetud? Milliseid märgiseid ja sertifikaate tuleks otsida?
Tooted, mis on ametlikest õiglase kaubanduse tarneahelatest, on sellekohase märgistusega toote pakendil. Maailma tunnustatuim on Fairtrade (Fairtrade International) aga võib leida veel ka WFTO (World Fair Trade Organization), SPP (Small Producers’ Symbol), Naturland Fair, Fair Trade USA, Bio Partenaire ja Fair for Life märgiseid. Ka Rainforest Alliance on lisanud oma vihmametsade kaitsmisest alguse saanud missioonile sotsiaalse vastutustundlikkuse nõudeid, ent ei ole õiglase kaubanduse sertifitseerimise süsteem, pigem keskkonnahoiule ja jätkusuutlike varade kasutamisele suunatud märgis.
Millised on kõige populaarsemad õiglase kaubanduse tooted Eestis ja maailmas?
Eestis on saada üle 700 erineva Fairtrade märgisega toote. Kõige populaarsemad on erinevad maiustused ja šokolaadid ning kohv. Maailmas on üle 37 000 Fairtrade märgisega toote, millest populaarseimad on banaanid, kakaotooted ja kohv. Müüakse ka ootamatuid tooteid, nagu kuldehted, jalgpalli pallid ja isegi mobiiltelefonid.
Kuidas saab õiglase kaubanduse teemat populariseerida töötajate seas? Milliseid konkreetseid samme võivad rohelise kontori tunnistusega organisatsioonid astuda, et suurendada õiglase kaubanduse toodete kasutamist oma igapäevatöös?
Lihtsaim viis on teadlikult pakkuda kontori kohvinurgas ja firmaüritustel õiglase kaubanduse tooteid ning panna välja vastav info ja tutvustada sellise otsuse tagamaid meeskonnale. Nii toetad otseselt kohvifarmerit kaugel lõunas. Ettevõtte vastutustundlikud valikud toetavad üldist organisatsioonikultuuri ning ka kuvandit.
Rohelise kontori tunnistusega organisatsioonid saavad oma töötajate teadlikkus õiglasest kaubandusest tõsta näiteks järgmiste tegevustega:
- liituda õiglaseid kontoreid toetava tunnustusega Fairtrade@Work,
- kutsuda Fairtrade`i esindaja eetilisest tarbimisest kontorisse rääkima,
- osaleda näiteks õiglase kaubanduse harivas viktoriinis,
- korraldavad õiglase kaubanduse toodetest kontoris kokkamisvõistlusi.
Õiglase kaubanduse põhimõtted kehtivad ju ka meil – kõik me soovime õiglast elamisväärset tasu oma töö eest ja toetavaid ning turvalisi töötingimusi. Miks ei peaks me seda pakkuma läbi tööalase tarbimise neile inimestele, kes meie igapäevaseid toiduaineid kasvatavad.
Lisainfo: jana.jesmin@fairtrade.fi