Eesti Pandipakend

Eesti Pandipakend – joogitopside ja toidunõude ringne renditeenus

Ringmajanduse parim praktika

ASUTAMISAASTA

2005

TEGEVUSVALDKOND

Pandipakendi süsteemi haldamine ja korduskasutatavate sööginõude renditeenuse pakkumine

KIRJELDAVA RINGMAJANDUSE ÄRIMUDELI VALDKOND/DISAINI- STRATEEGIA

Materjalikasutuse aeglustamine; Materjalikasutuse vältimine

ETTEVÕTTE SUURUS

Väikeettevõte

ETTEVÕTTE ARENGUFAAS

Kasvufaas (toimiv äriüksus, müügi suurendamine)

KODULEHT

https://eestipandipakend.ee/

MILLISELE PROBLEEMILE LAHENDUST PAKUTAKSE?

Igal aastal toimub Eestis umbes 600 avalikku üritust, mida külastab ligi 1,5 miljonit inimest ja see arv kasvab aasta-aastalt. Suurtel üritustel, kus on palju rahvast, tekib paratamatult ka palju jäätmeid. Ainuüksi ühekordsed joogitopsid tekitavad üritustel 68 tonni prügi aastas. Lisades siia juurde ka muud ühekordsed nõud ja söögiriistad, on need kogused veelgi suuremad. Suurem osa ühekordsetest nõudest ja söögiriistadest visatakse vahetult peale kasutamist ära, millega raisatakse oluliselt ressursse ja tekitatakse suur hulk jäätmeid. Kasutatud ühekorra toidunõude käitlus piirdub eelkõige kas prügilasse ladestamisega või paremal juhul põletustehasega. Lisaks on ühekordsed toidunõud ja söögiriistad (eelkõige plastist) üks peamine prügistamise ja mereprügi allikas.
Eesti Pandipakend pakub korduskasutatava panditopsi teenust, mille eesmärk on vältida ühekordsete joogitopside ja toidunõude kasutamist ning selle kaudu panustada oluliselt ressursitõhususse ja prügistamise vähendamisse.
Eesti Pandipakend pakub läbipaistvat ja kvaliteetset teenust mis tahes suuruses ürituse korraldajatele ja toidu-joogi pakkujatele, panustades samal ajal ka ürituse külastaja rahulolusse.

ETTEVÕTTE JA ÄRIMUDELI KIRJELDUS

Eesti Pandipakend on 2005. aastal Eesti joogitootjate, jookide maaletoojate ja Eesti Kaupmeeste Liidu loodud ning Keskkonnaministeeriumi akrediteeritud tootjavastutusorganisatsioon, mille põhiülesanne on üle-eestiliselt korraldada pandiga joogipakendite kogumist ja ringlussevõttu. Eesti Pandipakendi hallatav joogipakendi kogumissüsteem toimib pandi ehk tagatisraha alusel. Rahaline motiiv tuua tühjad joogipakendid kaupluse taaratagastuspunkti on taganud väga kõrged pakendite kogumisprotsendid. Ligikaudu 90% Eestis turule pandud pandiga kaetud joogipakenditest kogutakse kokku ning suunatakse materjalina ringlusse. Pandipakend pakub sellisel kujul läbipaistvat, tõhusat ja keskkonnahoidlikku lahendust pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks. Pandipakendi süsteem põhinebki ringlusse võtmisel – tagastatud pandipakenditest valmistatakse uued pudelid, korduskasutatavad klaaspudelid pestakse puhtaks ja taastäidetakse joogiga. Euroopa Liidu jäätmehierarhias on kolmest taaskasutamise viisist olulisim korduskasutamine, sest see on maakera piiratud ressursse arvestades kestlikem. Korduskasutusele järgneb materjali ringlusse võtmine ja alles seejärel jäätmete põletamine.
Eesti Pandipakendi välja töötatud ja ühekorrapakendi probleemile lahendusi pakkuv korduskasutatavate toidunõude (Panditops) renditeenus põhineb samuti pandisüsteemil. Pandipakend rendib üritusel toitlustajatele korduskasutatavad topsid ja sööginõud. Toitlustajalt joogi ja söögiga kaasa antud korduskasutatavale nõule lisatakse tagatisraha ja seda tagasi tuues saab külastaja pandiraha täies ulatuses tagasi. Pandipakend haldab kogu süsteemi, sh peseb kasutatud nõud puhtaks ja väljastab need järgmistel üritustel toitlustusteenust pakkuvatele ettevõtetele korduskasutuseks. Suuremate ürituste puhul pakub Eesti Pandipakend ürituse korraldajale soovi korral ka kogumisteenust. See erineb renditeenusest peamiselt selle poolest, et pandinõude jaotamisega toitlustajatele, nende kokku kogumisega külastajatelt ja pandiraha tagastamisega tegeleb Eesti Pandipakend. Üritusele pannakse püsti nii palju tagastuspunkte, kui vaja läheb, ning Eesti Pandipakendi meeskond vastutab kõige korraldusliku eest, mis üritusel pandinõudega seotud on.
Korduskasutatavate nõude renditeenusega on tulevikus võimalik liita ka tanklaketid, pubid ja baarid. Eesti Pandipakend kasutab enamasti polüpropüleenist valmistatud korduskasutatavaid nõusid, mis kannatavad vähemalt 100 pesukorda. Sellised nõud sobivad kasutamiseks erinevate toiduainete puhul ja need taluvad kuni 100°C kuumust. Kui topside välimus ei vasta enam nõuetele, siis kogutakse need kokku ja suunatakse materjalina ringlusse.

TULEMUSED

Panditopsi teenus on alates teenuse alustamisest (2019) panustanud olulisel määral pakendijäätmete tekke vältimisse. Ainuüksi piloothooaja välditi selle teenusega enam kui 80 000 ühekordse plasttopsi kasutamist. Teenus on üha enam populaarsust kogumas ja sellele on kaasa aidanud nii toitlustusettevõtjate suurenenud teadlikkus kui ka omavalitsuste ja ürituste korraldajate soov üritused keskkonnahoidlikumaks muuta.
Kogemus näitab, et korduskasutatava toidunõu kasutuselevõtmine ei suurenda võrreldes ühekordse toidunõu kasutamisega toitlustajate ega üritusekorraldajate kulusid, vaid pigem vähendab neid (eelkõige vähenenud jäätmekäitluskulude kaudu). Panditopsi senine kogemus näitab, et ainult 4% pandinõudest jääb tagastamata. Võrreldes teiste sarnaste teenusepakkujatega mujal Euroopas on see väga hea tulemus (keskmine tagastamata nõude osakaal võib olla isegi 25%).

VÄLJAKUTSED

Endiselt on probleemiks ürituste korraldajate ja toitlustajate teadlikkus ja valmisolek panditopsi teenust kasutada. Ka ürituse korraldamise lubasid väljastavatel kohalikel omavalitsusel on siin oluline roll ürituste rohelisemaks muutmisel, sest kahjuks ollakse veel kinni vanades harjumustes ning nende harjumuste muutmine on aeganõudev ja pikk protsess.
Oluline on suurendada ka lõpptarbijate teadlikkust panditopsi süsteemi kasutamisel. Siin aitab kaasa ka süsteemi tehniliste lahenduste mugavamaks muutmine. Näiteks maksavad ürituse külastajad tavaliselt toidu eest pangakaardiga, aga pandi tagasimaksmine toimub üldjuhul sularahas. Siin aitab tehnilise arenduse (nn reverse payment lahendus) tegemine, et klient saaks pandiraha mugavalt ja kiirelt oma pangakontole tagasi.
Korduskasutatavate toidunõude kasutamine on seotud ka logistiliste probleemidega. Avalikud üritused toimuvad tavaliselt õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, kuid kasutatud topsid ja sööginõud võiksid pesemisse jõuda 48 tunni jooksul. Efektiivse logistika korraldamine võib teatud tingimustes olla väljakutseks, eriti kui üritus toimub suurtest keskustest kaugemal.

Eesti Pandipakend