Kliimamuutuste konverentsi (COP26) tulemused
Perioodil 31.oktoobrist-13. novembrini käesoleval aastal toimus Ühendkuningriigis Glasgows kliimamuutuste konverents ehk ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. konverents (COP26). Kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt on selline osapoolte konverents konventsiooni kõrgeim organ. See jälgib regulaarselt konventsiooni ja sellega seotud juriidiliste dokumentide täitmist, samuti teeb oma volituste piires konventsiooni edukale elluviimisele kaasaaitamiseks vajalikke otsuseid. Osapoolte konverentsi korralised istungid toimuvad konventsiooni kohaselt igal aastal, kui osapoolte konverents ei otsusta teisiti. Seekord oli tegemist olulise konverentsiga selles mõttes, et möödunud oli kuus aastat COP21-st, mille tulemusel sõlmiti kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkulepe. Pariisi kokkuleppes on kirjas, et osaliste konverents ehk kliimamuutuste raamkonventsiooni kõrgeim organ toimib ühtlasi Pariisi kokkuleppe osaliste kohtumisena. COP26 oli esimene laiapõhjaline kohtumine, kus tehti vahekokkuvõte Pariisi kokkuleppe rakendamisest.
Teatavasti tegutsevad riigid Pariisi kokkuleppe alusel ühiselt eesmärgiga hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini. Pariisi kokkulepe ei sea osalisriikidele konkreetseid kvantitatiivseid eesmärke, vaid sätestab, et iga osaline määrab kindlaks oma riiklikud panused, mida ta kavatseb täita ja annab nendest teada. Euroopa Liidu kliimaeesmärk, millesse panustab ka Eesti, on saavutada 2030. aastaks heitkoguste vähendamine 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55% ning saavutada nn kliimaneutraalsus Euroopa Liidus 2050. aastaks. Oluline on kahtlemata mainida ka seda, et Pariisi kokkuleppe sõlmimise eesmärk oli lisaks luua reeglistik, mis aitaks kaasa kliimamuutuse vältimatu mõjuga kohandamisele ja ühtlasi viia rahastamisvood vastavusse kliimamuutustele vastupanuvõimelise arenguga.
Pariisi kokkuleppe valguses allkirjastati COP26 tulemusena kliimakokkulepe Glasgow kliimapakt (Glasgow Climate Pact). Paktis nenditakse, et globaalse soojenemise piiramine 1,5 kraadini nõuab kiiret ja pidevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, sealhulgas globaalse süsinikdioksiidi heitkoguse vähendamist 2030. aastaks 45 protsenti võrreldes 2010. aasta tasemega ja netoheite nulli viimist sajandi keskpaigaks. Riigid võtsid endale kohustuse suurendada veelgi oma Pariisi kokkuleppe alusel riiklikult kindlaksmääratud panuseid ja eelkõige tugevdada oma 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärke juba aastaks 2022, mitte aastaks 2025 nagu näeb ette Pariisi kokkuleppes sätestatud viieaastane ajakava. Olulisemana võib veel välja tuua, et COP26 tulemusel lepiti lõplikult kokku Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglites. Need täiendavad 2018. aastal Katowices toimunud COP24-l vastu võetud Pariisi kokkuleppe rakendamise eeskirju. Kliimapaktil puudub otsene mõju eraisikutele, kuid selle mõju võib olla kaudne avaldudes kliimapakti ja sellega seotud õigusaktide alusel riigi poolt vastuvõetavate otsuse kaudu.
COP26 ajal võeti vastu mitmeid deklaratsioone, mis ei ole hõlmatud kliimapaktiga. Näiteks allkirjastas 141 riiki, sealhulgas Eesti, deklaratsiooni metsa ja maakasutuse kohta. Kokku kuulub deklaratsiooni allkirjastanud riikidele umbes 85% maailma metsadest. Deklaratsiooniga anti lubadus peatada ja pöörata aastaks 2030 tagasi metsade kadu. Samuti kiideti heaks USA ja Euroopa Liidu juhtimisel ülemaailmne metaani vähendamise lubadus, millega liitus üle 100 riigi (sh Eesti). Liitunud riigid esindavad kokku umbes 70% maailma majandusest ja on ligi poole inimtekkelise metaaniheite põhjustajad. Eesmärgiks seati vähendada 2030. aastaks metaani lekkeid 2020. aasta tasemega võrreldes 30%.
