Kunda Nordci Tsement on vähendanud jõest võetava vee kogust ligikaudu 3 korda
Ilusal ja päikselisel maikuu päeval külastasid Eesti Kvaliteediühingu (EKÜ) ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) liikmed Lääne-Virumaa kaht suurtööstuse ettevõtet, Estonian Cell AS-i ja Kunda Nordic Tsement AS-i. Kundasse viis meid soov teada saada, milliseid energia- ja ressursitõhususe meetmeid on mõlemad tehased EKJA viimatisest külastusest üheksa aastat tagasi rakendanud. Pärastlõunal jätkasime külastust Kunda Nordic Tsement AS-i (KNT).
Tsemenditehase kolm pöördahju. Foto: Kunda Nordic Tsement
Tsemenditootmisega on Kundas tegeletud juba aastast 1871. Varasemalt on Kunda linn paljudele seostunud nö halli linnaga, sest tehasest lendunud tolm kattis kõik lähedalas uva ühtlase halli kihiga. Tänaseks pole sellest suurt midagi, tänu paremate tehnoloogiliste võtete kasutusele võtmisele, alles jäänud. 1992. aastal loodi Kunda Nordic Tsement, mis kuulub HeidelbergCement Group kontserni. KNT peamine tegevusala on klinkri ja erinevat liiki tsemendi tootmine. Tsemenditootmine on väga energia- ja veemahukas. 40-60% omahinnast moodustab energia ning kuna Kundas toodetakse tsementi märgtehnoloogiaga, siis aastane veehulk, mida Kunda jõest ammutatakse on ca 0,3 miljonit m3 (võrdluseks Estonian Cellil 2,4 miljonit m3).
Kunda Nordic Tsemendil on kõik vajalikud komponendid tsemendi tootmiseks endal olemas. Tsemendi olulised koostisosad lubjakivi ja savi tulevad tehase läheduses asuvatest karjääridest, maardlatest. Energiavõimsuse tagamiseks on tehasel olemas oma põlevkivikarjäär, lisaks kasutatakse Kiviõli keemiatööstusest saadavat põlevkivi peenfraktsiooni, naftakoksi või söe osi ning alternatiivsete kütustena on kasutusel olmeprügist toodetud jäätmekütus (ca pool soojusenergiast saadakse jäätmekütusest).
Selleks, et tsemenditootmist energia- ja ressursitõhusamaks muuta on KNT-s uuendatud ja uuendamisel mitmed tehnoloogilised võtted:
Läbi viidud projekt kasutatava vee koguse vähendamiseks:
- 2013. aastal uuendati jahutusvee ringlussüsteemi, tänu millele vähenes oluliselt Kunda jõest tehnoloogiliseks otstarbeks pumbatava vee kogus ning sellega seonduv veereostuse risk. Kui eelnevalt võttis tehas igal aastal tootmise vajaduseks Kunda jõest ligikaudu 800 000-900 000 m3 vett ning juhtis tagasi jõkke 600 000 m3 vett, siis nüüd on veevõtt ligikaudu 300 000 m3 ning kolm korda on vähenenud jõkke tagasi juhitava vee kogus. Lisaks paranes tänu uuele veekasutussüsteemile tehase sademevee puhastus ja tuleohutus.
Jahutusvee ringlussüsteemi pumpla. Foto: Kunda Nordic Tsement
Sisse töötamise faasis olevad projektid soojusenergia ning loodusliku toorme kasutamise vähendamiseks:
- Põhikütuse kuivatamine ahju suitsugaaside jääksoojusega aitab hoida kokku soojusenergiat, mille tulemusena vähenevad ka heitmed õhku.
- Ahjufiltris kinnipüütud lendtolmu lisaainena kasutusele võtmine tsemendijahvatamisel aitab kaasa loodusliku toorme kasutuse vähendamisele.
Aasta alguses väljastati KNT-le sertifikaat vastavalt standardi ISO 50001 energiajuhtimissüsteemi nõuetele. Tänaseks on nii standardi ISO 9001 kui ka ISO 14001 nõuetele vastavad juhtimissüsteemid koos ISO 50001-ga integreeritud. Olgugi, et ettevõttes on pikaajaline ISO standarditel põhinevate juhtimissüsteemidega töötamise kogemus, otsustati energiajuhtimissüsteemi rakendamisel siiski kasutada konsultandi abi. Konsultant aitas hoida rakendamist õigel rajal ning jagas aegsasti suunavaid küsimusi. Energiajuhtimissüsteemi rakendamisel tehti valdkondade põhised töögrupid, kuhu kuulusid iga osakonna esindajad. Selline lähenemine tagas iga osakonna arusaamise ja pühendumise energiajuhtimissüsteemi rakendamisel.
