Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine)
Riigikogu võttis 11.05.2022 vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Muudatused jõustuvad 06.06.2022.
Muudatuste jõustumisel võib öelda, et Eestis saab läbi keskkonnainfo kogumise ja avalikustamise valdkonnas üks oluline ajajärk. Keskkonnaregistri seadus on kehtinud juba alates 2003. aastast ning selle loomise eesmärk oli võimaldada riigil koondada kõik keskkonnaandmed selliselt, et neid andmeid oleks võimalik saada ühest kohast (keskkonnaregistrist). Eelnõu seletuskirjas tunnistatakse, et seda eesmärki ei ole suudetud praktikas ellu viia. Tänaseks päevaks on seadus ka juba vananenud, sest oma ülesehituselt ja põhimõtetelt juhindub ta pigem paberil peetava andmekogu ideest ning vahepealsel ajal on loodud ka mitmeid eraldiseisvaid keskkonnateavet sisaldavaid andmekogusid. Keskkonnaregistri avaliku teenusega seotud infotehnoloogilised viimased arendused toimusid aastal 2010. Ka Riigikontroll on juba oma 2013. aasta auditis leidnud, et keskkonnaregister sellisel kujul ei ole elujõuline. Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess, millega on liigutud keskkonnaregistri ideest üha kaugemale, on toimunud juba pikema aja vältel ning nüüdseks ongi jõutud keskkonnaregistri süsteemi täieliku ümberkorraldamiseni.
Eelnõuga luuakse keskkonnaregistri asemel keskkonnaportaal. Keskkonnaportaali eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist ja kvaliteedist ning sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate. Tegemist on seega veebilehega, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele. Seletuskirjas rõhutatakse, et eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebiportaali kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Võib seega öelda, et keskkonnaportaal avab värava kõikidele Keskkonnaministeeriumi valitsemisala avalikele andmetele. Ehkki praegu ei ole seaduse eelnõu veel jõustunud, võib keskkonnaportaali leida aadressilt: www.keskkonnaportaal.ee.
Üldiselt tuleks juhinduda keskkonnateabele juurdepääsu regulatsioonis sellest, et keskkonnateave oleks üldsusele võimalikult suures ulatuses kättesaadav ja et seda levitataks üha laiemalt saavutamaks keskkonnateabe võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik elanikkonna hulgas. Sellel eesmärgil on loodud ka keskkonnaportaal. Samas tuleb siiski välja tuua, et eelnõu sisaldab ka sätteid, millega avalikkuse juurdepääsu keskkonnaga seotud andmetele piiratakse. Täpsemalt muudetakse eelnõuga muuhulgas metsaseadust selliselt, et seatakse juurdepääsupiirangud sellistele metsaregistris olevatele erametsamaa inventeerimisandmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu, mis füüsiliste isikute puhul on isikuandmed. Eesmärgiks on siin seletuskirja kohaselt kaitsta erametsaomanikke soovimatute ja eraelu puutumatust riivavate pakkumiste ja pöördumiste eest. Eelnõuga luuakse metsaseadusesse veel ka selge õiguslik alus riiklikuks metsade inventeerimiseks statistilise valikmeetodiga (SMI). SMI põhieesmärk on koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast. Sellel alusel koostatakse nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist metsa ja LULUCF aruandlust. Ka SMI inventeerimisandmed, sh SMI läbiviimiseks kasutatavad püsiproovitükkide andmed, on eelnõu kohaselt metsaseaduses sätestatud eranditega üldjuhul asutusesiseseks kasutamiseks.
Samm tagasi üldisest keskkonnateabe avalikustamise ja juurdepääsu tagamise kohustustest on lisaks metsaseaduses tehtavatele muudatustele ka juba käesoleva aasta alguses jõustunud keskkonnaseire seaduse muudatused, mis võimaldavad Keskkonnaagentuuril keskkonnainfot teatud seaduses loetletud juhtudel väljastada tasu eest.
Üldist huvi pakkuvana võib eelnõust veel välja tuua seda, et eelnõuga luuakse õhu-, vee- ja jäätmevaldkonna ning tööstusheite seaduses reguleeritud registreeringute menetluses alus nende esitamiseks KOTKAS-e kaudu. Seejuures on oluline mainida, et seaduse jõustumisel on võimalik registreeringut teha ja sellekohast tõendit väljastada KOTKA-se vahendusel teatud juhtudel automatiseeritult. Täpsemalt siis, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) (441 SE): https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96319d29-8265-4566-aa55-817c4099faae
