Keskkonnajuhtimisest Eesti tulevikuettevõtjatele
Startup Stock Photos
Aprillikuu kahel päeval said Tallinna 32. keskkooli keskkonna- ja majandusõpetuse kallakuga klassi õpilased oma ala asjatundjatelt kuulda, mis on keskkonnajuhtimine ning kuidas seda ettevõttes rakendatakse. Oma kogemusi jagasid Tallinna 32. keskkooli keskkonnaõpetuse õpetaja Piret Vachti palvel ja ise soovi avaldanud Hedi Konrad Eesti Energiast ning Marju Pearnberg ABB-st.
Alljärgnevalt võttis Maarja Jõe kokku Hedi ja Marju tunniandmise kogemused ning uuris keskkonnaõpetuse õpetajalt koolinoorte teadmisi ja huvi keskkonnavaldkonna teemade osas.
Õpetaja rolli astunud Hedi ja Marju sõnul olid õpilased keskkonnajuhtimise teemast huvitatud ja võtsid tunnist aktiivselt osa.
Küsimuse peale, kas õpilastele oli lihtne keskkonnajuhtimisest rääkida, tõi Hedi välja, et nii õpilastele kui ka üldiselt keskkonnajuhtimisest rääkides on kõige suurem väljakutse seletada meie valdkonda ja tööd võimalikult lihtsalt ja selgelt ning teha seda seejuures nii, et ei tekiks väärarusaamu või ah-mingi-paberite-täitmine-suhtumist. Üldiselt aitas selgituste andmisel erinevate reaalsete näidete toomine ja võrdlusmomentide tekitamine. Kui tunni alguses tundus, et noortel oli arusaamine, et keskkonnakaitse ja keskkonnajuhtimine võrdub taastuvenergia ja energiasäästuga, siis tunni lõpuks tekkis loodetavasti pilt, et ettevõtte toimimisel jälgitakse süsteemselt kogu ettevõtte tegevust. Eesmärgiga olla efektiivne, seeläbi säästa raha ja ka keskkonda ning et see on ainuvõimalik tulevikku vaatamise viis.
Mille poolest erineb keskkonna-majandusõppesuunaga klass tavaklassist?
Keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuunaga klass erineb tavaklassist selle poolest, et seal
omandavad õpilased baasteadmised nii majandusest ja ettevõtlusest kui ka sellest, kuidas arvestada nii igapäevaelus kui ka ettevõtjana keskkonnaaspektidega. Näiteks kuidas hinnata toodete keskkonnamõju või kuidas suunata inimesi tegema säästlikumaid valikuid. Mõlemas õppeaines, nii majandus- kui ka keskkonnaõpetuses, on õpe pigem praktiline kui rangelt teoreetiline ja kui vähegi võimalik püütakse õppetöösse integreerida külalisesinejaid, ekskursioone, probleem- ja projektipõhist õpet.
Millised keskkonnavaldkonna teemad tekitavad õpilastes kõige enam huvi?
Läbi aastate on olnud õpilaste meelisteemadeks säästev linnaplaneerimine ning toodete keskkonnamõju ning tarbimise teemad, kuna nendega suudab igaüks end suhestada. Linnaruumis tajutakse igapäevaselt, milline on mõju läbimõtlemata teede planeerimisel näiteks jalgrattaliiklusele. Samuti puutuvad õpilased üha varem kokku erinevate tarbimisotsustega, mille puhul on alati võimalik valida rohkem ja vähem keskkonnakahjulikuma toote/teenuse vahel.
Kas tänastel õpilastel tuleviku ettevõtjatena on olemas piisavad teadmised ja vahendid tegutsemaks keskkonnahoidliku ettevõtjana?
Kindlasti vajavad õpilased ettevõtluse algetappides toetust, aga usun, et baasteadmised nad selleks saavad. Kui mitte midagi muud, siis on neil vähemalt eelnevaga võrreldes laiem silmaring ning mingi idee, kust suunast abi leida või informatsiooni otsida. Kui indiviidina näevad nad oma igapäevastel otsustel vähe jõudu, siis jätkusuutlik ettevõtlus on kahtlemata üks viise, kuidas oma tegevustele suurem mõõde anda.
Kas ja mida tuleks Eesti hariduses (nii kesk- kui kõrgkoolis) muuta, et ettevõtte kasumiteenimine ei tuleks looduskeskkonna arvelt?
Majandust ei tohiks õpetada keskkonnateadustest eraldiseisvana, õpilased ja üliõpilased peavad eranditult aru saama, et kui senine tegevus jätkub siis ei ole varsti seda, millega varem kasumit teeniti. Inglise keeles on selle kohta tore tsitaat “If you think economy is more important than the environment. Try counting your money when there is no air to breath”. Sama kehtib ju ka toidu, puhta vee jms kohta.
Kas soovid omalt poolt veel midagi rõhutada, mis võiks keskkonnajuhtimisvaldkonna ekspertidele huvi pakkuda või mõtlema panna?
Tahaks ja loodan, et rohkem vaadataks ettevõtte tegevust värske pilguga ning otsitaks kohti, kus saaks bussiness-as-usual asemel teha asju hoopis teisiti. Innovatsioon ja kahtlemine (kas see, mida teeme, peab ikka just nii toimima?) on minu arust need kaks märksõna, mis aitavad meil liikuda jätkusuutlikuma tegevuse suunas.
EKJA liikmete keskkonnajuhtimise teemadel tunni andmine võiks muutuda traditsiooniks. Seda enam, et kevadeti on Tallinna 32. keskkool külalisesinejatele tunniandmiseks avatud ning mis saaks veel parem koht ja võimalus olla, kui keskkonna-majanduskallakuga klassi õpilastele rääkida keskkonnajuhtimisest ettevõttes otse praktikutelt.
