Keskkonnategevuse tulemuslikkus (inglise k environmental performance) iseloomustab ettevõtte või organisatsiooni keskkonnategevust ja selle mõõdetavaid tulemusi. Mida tõhusamad on tegevused keskkonnamõju ja keskkonnakoormuse vähendamiseks, seda parem on keskkonnategevuse tulemuslikkus.
Üks keskkonnajuhtimise eesmärk ning nii ISO 14001 standardi kui EMAS määruse nõue on organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse järjepidev parendamine ja selleks on vaja sisse seada sobivad mõõdikud ning nende põhjal järelduste tegemine.
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine (KTH) on ettevõtte sisemine juhtimisvahend, mille eesmärk on välja valida keskkonnategevust iseloomustavad mõõdikud, mille põhjal teha ettevõttes häid juhtimisotsuseid. KTH juhtlause on: “Mida saab mõõta, seda saab ka juhtida”.
KTH süsteemi tasub kasutada ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmiseks. Samas tuleb rõhutada, et KTH-d võib vaadelda ka kui iseseisvat keskkonnajuhtimise vahendit. Nii võib KTH olla abiks üksikute keskkonnaprojektide ja -tegevuste tulemuslikkuse hindamisel, näiteks puhastus- või tootmisseadmete kasutamine või jäätmete sorteerimissüsteemi hindamine.
KTH rakendamiseks on üsna laialdaselt kasutusel standardi ISO 14031 metodoloogia, mis sobib kõikidele ettevõtetele nende tegevusvaldkonnast, keerukusest, suurusest või asukohast sõltumata.
ISO 14031 standardi järgi loetakse KTH-ks süstemaatilist protsessi, mis on seotud keskkonnatulemuslikkuse indikaatorite valikuga, regulaarse andmete kogumise ja analüüsiga, andmete võrdlemisega keskkonnategevuse tulemuslikkuse kriteeriumiga, aruandluse ja teabevahetusega ning süsteemi perioodilise ülevaatuse ja täiustamisega.
KTH tuumaks on valik sobivaid keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatoreid – organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte kajastavaid näitajaid, mis iseloomustavad aspektidega seotud tegevusi kvantitatiivsel või kvalitatiivsel kujul. Eristatakse:
- tulemusindikaatorid, mis kajastavad otseselt organisatsiooni enda keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust, näiteks jäätmete, heitmete, tarbitud energia ja muude ressursside kogus;
- keskkonnaseisundi indikaatorid, mis iseloomustavad organisatsiooni keskkonnategevust kaudselt, näiteks linna välisõhu kvaliteet, veekogu reostatuse tase jms. Neid indikaatoreid võib kasutada organisatsiooni tegevuse ja keskkonna üldise taluvusvõime hindamisel.
Lisaks ISO 14031 standardi põhisele meetodile on keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks mitmeid muid viise ja võimalusi.
On oluline, et KTH meetod on suunatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse parendamisele. See meetod peab olema võimalikult objektiivne ja tasakaalustatud, toetuma nii kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele indikaatoritele. Samas peab see meetod olema kasutusel ja arusaadav ning vältima ebaolulisi andmeid ja üldistusi.
KTH meetoditeks võib lugeda ka näiteks selliseid tavapäraseid keskkonnajuhtimise vahendeid nagu keskkonnaaudit, keskkonnamõju hindamine, sisend-väljundanalüüs, ökoefektiivsuse hindamine, keskkonnakulude arvestus, keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeks, olelusringi hindamine jt, mis on vaid mõned paljudest kasutatavatest vahenditest. Juhiseid ja näpunäiteid KTH meetodite rakendamiseks leiab ka “Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise käsiraamatust”.
