Inimtegevuse kliimamõju on võimalik hinnata kasvuhoonegaaside (KHG) hulga alusel, mida inimene või organisatsioon tekitab kas otseselt või kaudselt oma tegevuse, toodete või teenuste läbi.
Organisatsiooni KHG jalajälje hindamine
Organisatsiooni tasandil KHG jalajälje hindamiseks on rahvusvahelised organisatsioonid koostanud mitmesuguseid metodoloogilisi juhiseid ja standardeid, et ühtlustada KHG heite alast aruandlust ning tagada seeläbi KHG jalajälje hindamiste tulemuste läbipaistvus ja võrreldavus.
Peamiseks ja enamlevinud organisatsiooni tasandi KHG jalajälje hindamise globaalseks ja standardiseeritud metodoloogiliseks raamistikuks/juhiseks on Greenhouse Gas Protocol: a Corporate Accounting and Reporting Standard. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on koostanud ja välja andnud standardi ISO 14064, mis samuti kirjeldab KHG jalajälje hindamise protsessi miinimumnõudeid.
Kliimaministeeriumi tellimusel ja SEI Tallinna eestvedamisel on koostatud KHG jalajälje hindamise juhend ja arvutusmudel koos Eesti-kesksete eriheiteteguritega, mis on aluseks Eestis tegutsevatele organisatsioonidele oma KHG jalajälje hindamiseks ühtlustatud metoodika alusel. Nimetatud arvutusmudelit saavad organisatsioonid kasutada oma KHG heite arvutamiseks kas olemasoleval kujul või vastavalt vajadusele kohandades.
Nii juhendit kui ka Eesti-kesksete eriheitetegurite andmebaasi uuendatakse iga-aastaselt ja andmebaas on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel.
Mitmete ministeeriumite ja organisatsioonide initsiatiivil on koostamisel ka erinevate sektorite kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhendid ja mudelid. Näiteks on valmimas põllumajandusettevõtete süsiniku jalajälje hindamise mudel.
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni eestvedamisel on koostatud eraldi keskkonnajalajälje hindamise mudel ka kontoritele. Mudel on kättesaadav kõikidele rohelise kontori tunnustusega organisatsioonidele.
Toote või teenuse KHG jalajälje hindamine
Peale organisatsiooni tasandil KHG jalajälje hindamise saab hinnata ka konkreetse toote või teenuse KHG jalajälge. Siinjuures tuleb silmas pidada, et toote KHG jalajälje hindamise metoodika erineb mõnevõrra organisatsiooni tasandi KHG jalajälje hindamisest. Toote KHG jalajälje puhul võetakse üldjuhul arvesse konkreetse toote või teenuse olelusringipõhine KHG heide.
KHG heitele keskendunud metodoloogiliste lähenemiste ja standardite puhul võib välja tuua järgmised:
• ISO 14067: Kasvuhoonegaasid. Toote süsiniku jalajälg. Arvutamise nõuded ja juhised. Nimetatud standard tugineb Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt koostatud olelusringi hindamise standarditele (ISO 14040/14044) ja seda võib vaadelda n-ö referentsstandardina toote KHG jalajälje hindamiseks.
• Erinevate riikide poolt välja antud toote KHG jalajälje standardid. Kõige laiemalt on kasutusel Briti Standardiinstituudi (BSI) välja antud PAS 2050 standard.
• GHG protokollistandard (GHG Protocol Product Standard).
Ka Eestis on ministeeriumite eestvedamisel välja töötatud sektorite jalajälje juhendid ja mudelid, näiteks hoone süsiniku jalajälje kalkulaator.
Kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise konsultandid
Kuna kasvuhoonegaaside hindamine võib olla keeruline, siis võib tekkida vajadus ettevõtetel ja organisatsioonidel kasutada välise ekspertide abi. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni koordineeritav keskkonnakonsultantide Hea Tava nimekiri võimaldab ettevõtetel ja organisatsioonidel saada informatsiooni tunnustatud ja kvaliteetset teenust pakkuvatest konsultatsiooniettevõtetest.
Konsultantide nimekiri: Kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise konsultandid
