Eesti EL Nõukogu eesistujana

EKJA juhatuse liige Tõnis Meriste annab ülevaate Eesti eesistumise ajast. Kas ja kuidas saavad ettevõtted sellest võimalikult palju kasu, millised on keskkonnavaldkonna prioriteedid ja muudki.

Ja nüüd on see siis käes. Alates 1. juulist on Eesti järgmise kuue kuu jooksul EL Nõukogu eesistujariik. Selleks tähtsaks ja ajalooliseks sündmuseks on pikalt ette valmistatud – vastav meeskond loodi juba 2012. aastal. Eelmise aasta jaanipäeval selgus aga tõsiasi, et alati tuleb valmis olla üllatusteks. Brittide EL-st lahkumise referendumi tulemusena sündinud BREXIT tõstis Eesti EL eesistumist kuus kuud planeeritust varasemaks ja tekitas nihke ka 2018. juubeliaastaga. Aga siin me nüüd oleme.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogi (blogs.ec.europa.eu/minueuroopa) vahendusel päevakajalistest teemadest Euroopas saab järeldada, et töötempo sel perioodil on väga suur. Juba eesistumise esimesel tööpäeval toimusid 22 töögrupi kohtumised ning esimese eesistumise nädala jooksul juhtis Eesti kokku 74 erinevat kohtumist. Lisaks juhivad Eesti saadikud EL-i juures Brüsselis EL Nõukogu alaliste esindajate komiteede ehk Coreperide kohtumisi. Esimese nädala olulisteks teemadeks olid näiteks väliskaubandus ja ränne, sellel nädalal juba keskkonnateemad jne. Täpsemalt toimuvast ja nö. laual olevatest teemadest saab lugeda eelpool mainitud blogist.

Aga mis ikkagi on need suured teemad, millega Eesti tahab oma eesistumise raames rinda pista? Eesti soovib olla asjatundlik ja tõhus ning avatud ja läbipaistva tööstiiliga vahendaja, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu digitaalvaldkonnale, avatud ja uuendusmeelsele majandusele ning puhta elukeskkonna säilitamisele. Konkreetsemalt on Eesti neljaks prioriteediks avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine, kaasav ja kestlik Euroopa ning turvaline Euroopa. Prioriteetide kohta lähemalt saab lugeda www.eu2017.ee/et/eesti-prioriteedid.

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa prioriteedi all peetakse silmas peamiselt seda, et põhirõhk on suunatud teadmistepõhise majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamisele. Kui seda prioriteeti EKJA liikmete nurga alt vaadata, siis esimese asjana jääb kindlasti silma uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele.

Digitaalse Euroopa prioriteedi puhul keskendutakse sellele, et Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mille üha laiem rakendamine muudab EL elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Tegemist on ilmselt meie Eesti e-lugude tähetunniga ning ehk liigub selles valguses edasi ka digirevolutsioon keskkonna valdkonnas.

EKJA vaatenurgast on kindlasti kõige olulisemaks prioriteediks kaasav ja kestlik Euroopa. Nimetatud prioriteedi raames panustatakse puhtamasse elukeskkonda ning toetatakse võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Keskkonnaminister Siim Kiisler, kes osales Luksemburgis viimast korda Malta juhtimisel toimunud EL keskkonnanõukogu istungil, tegi seal ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest. Ministri sõnul on eesistumise ajal Eesti peateema üleminek madala süsinikuheitega kliimasõbralikule ringmajandusele. Seda eesmärki aitavad saavutada ühelt poolt kliimaleppe elluviimine erinevate õigusaktide kaudu ja teiselt poolt öko-innovatsioon. Kindel pühendumus Pariisi kliimakokkuleppele ning selle täieliku rakendamise protsess on peale USA otsust leppest lahkuda taaskord väga teravalt päevakorda tõusnud.

Öko-innovatsiooni puhul on tegu uutmoodi lahendustega, mis asendavad olemasolevaid tegevusi selliselt, et uus lahendus on majanduslikult kulu- ja ressursitõhusam ning sellel on väiksem keskkonna- või tervisemõju. Paljudes keskkonnaküsimustes saaksime piiramise asemel rohkem keskenduda sellele, mis on konkreetsed ja ennast tõestanud uuenduslikud lahendused väljakutsetele ja kuidas nende laiemat kasutust Euroopa Liidu poliitika abil edendada.

Selline on Eesti eesistumise suurem pilt. Eesistumise raames satub järgmise kuue kuu jooksul tavapärast palju enam EL-i ja teiste liikmesriikide ametnikke, aga ka erinevate organisatsioonide ja ka ettevõtete esindajaid Eestisse. Peamiselt küll Tallinnasse, aga toimuvad ka väljasõidud ka pealinnast välja. Jätkuvalt on võimalik Eestis korraldatavaid üritusi, ka keskkonna-alaseid, siduda Eesti eesistumisega lisades sellega üritusele rahvusvahelist haaret. Võimalusi on seega palju ja peab olema aktiivne nende ära kasutamiseks.

Igal medalil on ka kindlasti teine pool. Võttes arvesse teiste eesistujariikide kogemust tuleb järgmise kuue kuu jooksul arvestada sellega, et siseriiklikud teemad ei pruugi eesistumise ajal liikuda sama kiirusega, kui tavaliselt. Seda eriti just lähtuvalt väiksemate liikmesriikide kogemusest tulenevalt. Ja inimlikult on see ka arusaadav. Ametnike põhiline tähelepanu on esmalt suunatud EL-i seonduvale tööle ja seega jäävad teised teemad tahaplaanile. Suheldes näiteks oma Läti kolleegidega, kes olid eesistujariik 2015. aastal, leidis elutempo aeglustumine siseriiklikult tõepoolest kinnitust. Mitte midagi ei jäänud küll seisma, aga inimestega oli näiteks raskem ühendust saada ning mõningasel määral aeglustus ka näiteks seadusloome. Samas oli ka positiivseid noote läbi erinevate otsekontaktide EL ametnike ja organisatsioonide esindajatega, mis tulid ju suisa koju kätte ning kaalusid üles eelpool nimetatud ebamugavused. Püüame siis meiegi sellest kuuest kuust võtta maksimaalse. Igatahes peetakse EL eesistumist juba täna parimaks võimalikuks mainekujunduse ürituseks Eestile.

Kindlasti püüame ka omalt poolt tuua teieni asjakohaseid olulisemaid ja tähtsamaid uudiseid ning infot huvitavamate ürituste kohta.

Täiendavat infot EL eesistumise ajal toimuva kohta võib leida:

blogs.ec.europa.eu/minueuroopa
www.eu2017.ee/et
www.envir.ee/et/eesistumine
www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council-eu