juuni

Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ

Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu otsuse, millega kiitis heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035ˮ. Tegemist on strateegilise juhtimise tööriistaga, mis seab Eestile järgnevateks aastateks strateegilised sihid ning määrab kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Positiivne on, et strateegia võtab läbivalt arvesse keskkonnakaitse kaalutlusi strateegias mainitud eluvaldkondade arengu suunamisel.

Strateegias tuuakse välja üheksa arenguvajadust, millega peab otsuste tegemisel arvestama. Muuhulgas tõstetakse esile, et suurendama peab valmisolekut tulla toime kliimamuutuste mõjudega inimeste tervisele, heaolule, turvalisusele ja elukeskkonnale. Elurikkuse ja keskkonna arenguvajaduste alapunktis tõstetakse esile elupaikade hoidmise ja taastamise, liigirikkuse suurendamise ning muldade kaitse vajadust, mis on oluline nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Sama alapunkti kohaselt tuleb pöörata senisest enam tähelepanu sellistele Läänemere seisundi parandamisele suunatud keskkonnakaitsemeetmetele, mis ühtlasi soodustavad majandustegevust mereressursi kasutamisel (nt vetika- ja karbikasvatus, pilliroo töötlemine). Ettevõtlusega seonduvalt rõhutatakse keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite ning kohalike ressursside ja teisese toorme suurema ja keskkonnahoidliku väärindamise vajadust.

Strateegias on paika pandud viis pikaajalist strateegilist sihti, mis lähtuvad kindlatest strateegiaga paikapandud aluspõhimõtetest. Sealhulgas manifesteeritakse, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on strateegias paika pandud viis eriliselt tähelepanu nõudvat valdkonda, milles muudatusi on vaja ellu viia. Täitevvõimu tasandil kiitis Vabariigi Valitsus 29. aprillil 2021 heaks Eesti 2035 tegevuskava, mis koondab riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades. Ellu viiakse strateegia „Eesti 2035ˮ peamiselt valdkonna arengukavade ja programmide kaudu, kuid kahtlemata saavad seda dokumenti strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.

Seoses avaliku ja erasektori koostööga võiks olla huvipakkuv välja tuua seda, et juhindudes Vabariigi Valitsuse poolt selle aasta märtsis heaks kiidetud lobistidega suhtlemise hea tava juhendist on ka Keskkonnaministeeriumi ja ministeeriumi valitsusasutuste kõrged ametiisikud alustanud 1. maist lobistidega kohtumiste üles märkimist. Alates 30. juunist peab olema sellekohane info avalikustatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Lobistidega suhtlemise hea tava sisaldab seitset hea tava põhimõtet, millest ametiisik peab juhinduma lobistidega suhtlemisel. Lobist on lobistidega suhtlemise hea tava kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb lobitöö raames huvide eest seismisega, olgu tegemist era-, avalike või mõne ühiskonnagrupi huvidega, tasu eest või tasuta. Lobitöö on lobisti otsene või kaudne struktureeritud ja organiseeritud suhtlus ametiisikutega, et mõjutada poliitikaotsuseid ning kaitsta oma huve. Lobistidega suhtlemise hea tava kohaldub ministeeriumi juhtkonna liikmetele, riigisekretärile ning teiste valitsusasutuste juhtidele ja nende asetäitjatele

Lisainfo: