Kestlik areng (ehk jätkusuutlik ehk säästev areng) on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Kestlik areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab vastavad paragrahvid: §5 “Eesti loodusvarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult” ning §53 “Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud”
Säästva arengu seadus ja selle rakendusaktid:
- Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus ja
- Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine
Vaata lisa
- Ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 – “Muudame maailma” – 2015. a septembris võeti ÜRO peaassambleel vastu tegevuskava 17 eesmärgiga.
- Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 – Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest.
- Säästev Eesti 21 (14.09.2005) – määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega.
- Arhusi konventsioon (25.06.1998) – ÜRO konventsioon keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta.
- Säästva arengu sõnaseletusi Internetis