Planeerimisseaduse muudatus

Seekordses uudiskirjas tutvustasime planeerimisseaduse (PlanS) muudatusi, mis jõustusid käesoleva aasta alguses. Tegemist on ühe mahukama muudatuste paketiga pärast PlanS jõustumist aastal 2015. Esialgselt oli plaanis koos PlanS-ga muuta suuremas ulatuses ka ehitusseadustikku. Need muudatused aga on alles tulemas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellinud uuringu „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“, mille alusel muuhulgas tehakse ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks.

Üks olulisemaid PlanS muudatusi on riigi andmekoguna keskse planeeringute andmekogu loomine. Nimetatud muudatus jõustub 01. novembril käesoleval aastal. Selle andmekogu moodustamise eesmärk on koondada kehtivate planeeringute andmed ühtsesse andmekogusse lihtsustades selliselt planeeringute kättesaamist ja nende sisuga tutvumist. Seejuures jäävad andmekogusse kantud planeeringud kättesaadavaks ka peale nende kehtetuks tunnistamist. Eelnõu seletuskirja kohaselt on tänasel päeval näiteks vaid 25% kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ja 38% detailplaneeringute joonistest kättesaadavad masinloetaval kujul. Andmekogu on plaanis liidestada teiste olemasolevate andmekogudega võimaldamaks lisaks andmete ristkasutust. Planeeringute andmekogu hõlmab kõiki planeeringuliike, välja arvatud üleriigiline planeering. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et üleriigilist planeeringut ei ole vaja andmekogusse kanda, sest selle planeeringu ülesanded on seotud vaid üldiste põhimõtete määramisega. Lisaks ei sisalda üleriigiline planeering infot digitaalsete kaardikihtidena, vaid on olemuselt riigi strateegiline arengudokument.

Seadusemuudatused puudutavad ka taastuvenergia tootmisega seonduvat. PlanS-s kehtib nüüdsest üldine põhimõte, mille kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral soodustada taastuvenergia kasutamist. Sellega rõhutatakse senisest selgemalt, et ruumilises planeerimises tuleb eelistada ja edendada taastuvenergia kasutamist. Selline üldine põhimõte peaks aitama tagada, et planeeringute koostamisel pööravad nii riik kui kohalik omavalitsus taastuvenergia teemadele eraldi tähelepanu. Lisaks, uute nõuete kohaselt tuleb riigi eriplaneering tuuleelektrijaama (tuulepargi) rajamiseks koostada alates võimsusest 400 megavatti. Eelmises seaduse redaktsioonis oli see nõutav alates võimsusest 150 megavatti. Väiksemate kui 400 MW nimivõimsusega elektrijaamade puhul jääb otsustusõigus kohalikule omavalitsusele. Sellisel juhul toimub nende rajamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu alusel.

PlanS muudatuste jõustumisel viidi lisaks PlanS dokumentide kättetoimetamise ja teavitamise regulatsioon kooskõlla haldusmenetluse seaduse põhimõtetega ehk võrdsustati elektrooniline kättetoimetamine posti teel kättetoimetamisega. Samuti lisati seadusesse võimalus avalikel aruteludel osalemist lubada ka elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Seadus koguni lubab avalikke arutelusid korraldada ainult online´is, kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole avalikke arutelusid selleks ettenähtud kohtades võimalik korraldada. Viimati nimetatud viisil avaliku arutelu korraldamine on lubatud siiski vaid juhul, kui kõik avalikul arutelul osaleda soovijad on sellega nõustunud. Mainida tuleks aga, et nõusoleku andmiseks kindlat viisi ega vormi ei ole kehtestatud. Kahtlemata on sellesisuline täiendus põhjustatud Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu.

Üldisemat laadi muudatustest võib välja tuua veel PlanS regulatsiooni suuremas ulatuses ühtlustamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) regulatsiooniga. Enne muudatuste jõustumist kasutas PlanS mõistet „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“. KeHJS-is on aga kasutusel mõiste „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. PlanS-is on nüüdses kasutusel samuti mõiste keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Kuigi see oli siiski ka varem nii, on nüüd üheselt selge, et tegemist on samasisuliste dokumentidega. Ühtse mõiste kasutamine aitab tagada nõuete ühetaolist rakendamist.

PlanS jõustumisega pikendati ühtlasi Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest (ETHS) tulenevat üldplaneeringute kehtestamisele ettenähtud aega. Seni kehtinud ETHS nägi ette, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. See tähendanuks seda, et üldplaneeringute valmimise tähtaeg oleks pidanud olema suurel enamusel
omavalitsustest aastal 2020-2021. Eelnõu seletuskirja kohaselt on aga enamus üldplaneeringuid hetkel veel alles väljatöötamise faasis. Seetõttu pikendati üldplaneeringu kehtestamisele ettenähtud aega selliselt, et see tuleb kehtestada seni ettenähtud kolme aasta asemel nelja ja poole aasta jooksul selle algatamisest arvates.

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (378 SE): https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/28516d8e-bdc0-4a50-bd8e-362110feefa1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“: https://eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring/