Keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa.
KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
- taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
- taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
- kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt mõjutab Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt.
Tegevusluba on:
- ehitusluba;
- ehitise kasutusluba;
- keskkonnakompleksluba;
- vee erikasutusluba;
- välisõhu saasteluba;
- jäätmeluba;
- ohtlike jäätmete käitluslitsents;
- kiirgustegevusluba;
- maavara kaevandamise luba;
- geoloogilise uuringu luba;
- üldgeoloogilise uurimistöö luba;
- mõni muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument.
KMH tuleb alati teha keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral.
KMH algatamise vajadust tuleb alati kaaluda eelpool nimetatud seaduse § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu nimetatud tegevuste korral.
KMH algatamise vajaduse kaalumisel peab võtma arvesse eelpool nimetatud seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriume.
KMH-ga seotud kulud tasub arendaja. KMH ekspertrühma juhib litsentseeritud ekspert.